Tavapäraselt väljastab kortermajas korteriühistu igal kuul korteriomandi omanikele arve eelmisel kuul tarbitud kaupade ja teenuste eest nagu hoone kütmine, vee- ja kanalisatsioonivarustus, gaasivarustus, prügivedu, ühiskasutatavate pindade ja hoone ümbruse koristus jne.
Mida teha olukorras, kus mõni korteriomandi omanik ei täida oma tasu maksmise kohtustust korteriühistu ees tähtaegselt või on tasudega viivituses pikema perioodi jooksul?
Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestab, et korteriühistul on õigus majandamiskuludega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist 0,07% tasumata summalt päevas. Loogiline on, et eelmise kuu eest arvestatud viivis lisatakse järgmisel kuul esitatavale arvele ning eelduslikult peaks korteriomanik selle ka tasuma.
Kuid mida ette võtta olukorras, kus võlgnik vabatahtlikult oma kohustust ei täida?
Võlausaldajal, kelleks on ka korteriühistu – kui liige ei ole tasunud tähtaegselt majandamiskulude arveid, on õigus pöörduda maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Tegemist on lihtsustatud ja kiirema menetlusega, mille järgi peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kohtule teeb kohus võlgnikule ettepaneku võlgnevus tasuda ning annab võlgnikule tähtaja makseettepanekule vastamiseks. Juhul kui võlgnik oma kohustust ei täida makseettepanekus märgitud ajaks või vaidleb nõudele vastu, siis läheb vaidlus edasi tavapärases kohtumenetluses. Kui võlgnik ei vasta kohtule tähtaegselt või ei tasu võlga maksettepanekus märgitud ajaks, siis väljastab kohus maksekäsu, mis on täitedokumendiks ja kohtutäitur saab seda sundtäita.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest peab tasuma riigilõivu 3% nõudelt, kuid mitte alla 45 euro.
Maksekäsu kiirmenetluse alternatiiviks on tavaline hagimenetlus, kus minimaalne riigilõiv on 60 eurot ning kohtuotsuse saamine võib võtta kauem aega, kui maksekäsu kiirmenetluses. Samas olukorras, kus on tõenäoline, et võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite ja maksekäsu kiirmenetlus läheb üle tavaliseks hagimenetluseks, siis sellises olukorras on mõistlikum kohe algatada hagimenetlus, et mitte kaotada aega maksekäsu kiirmenetlusega.
Kui hagi rahuldatakse, võlgnikult mõistetakse välja võlgnevus, aga ta seda vabatahtlikult ei täida, siis on jõustunud kohtuotsuse alusel korteriühistul õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes algatab sundtäitmise. Sundtäitmise tulemusena võidakse võlgniku korter müüa enampakkumisel võla katteks.
Tihti esineb korteriühistutel probleeme liikmetega, kes majandusliku olukorra või ka pahatahtlikkuse tõttu viivitavad oma kohustuste täitmisega. Korteriühistu liige on pidevalt mitme kuu ulatuses võlgu majandamiskulude eest või ei maksa oma arveid üldse. Sellises olukorras tuleb korteriühistule appi korteriomandiseaduse § 14, mis sätestab, et juhul kui korteriühistu liige on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, siis võivad korteriühistu liikmed nõuda häälteenamuse alusel, et ta oma korteriomandi võõrandaks ning majast lahkuks. Kui võlgnik seda vabatahtlikult ei tee, siis on ühe kaasomaniku hagi alusel võimalik kohtu kaudu sundida seda isikut oma korterit võõrandama, et asemele saaks ideaalis tulla parema maksekäitumisega isik.Â
Minu soovitused korteriühistutele on:
- Kontrollige, et Teie ühistu raamatupidamine on korras ning see ei kajastaks aegunud nõudeid;
- Kontrollige, et Teie ühistu raamatupidamises oleks selgus, mis järjekorras laekumistest võlga maha arvestatakse;
- Tegelege võlgnikega pidevalt, ärge laske võlal kasvada suureks, sest seda keerulisem on seda võlgnikult kätte saada.
- Ühistu dokumentatsiooni korrastamiseks või võlgnikega tegelemiseks soovitame pöörduda advokaadi poole.
Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas
Artikli allikas:Â http://www.heta.ee/korteriuhistu-ja-volgnikud/
