Möödunud novembris avaldasime esimese postituse kortermajadele mõeldud veebitarkvara www.korteriyhistu.net statistika ja trendide kohta. Tänaseks on paras aeg statistikat vahepealsete kuude jooksul kogunenud andmetega täiendada. Võrreldes eelmise postitusega on ülevaate aluseks olevate majade arv suurenenud ca 50 maja võrra, tuginedes täna juba ca 650 üle Eesti paikneva maja andmetel.
Alljärgnevad andmed on uuendatud 16. märtsi 2010. a. seisuga ja sisaldavad veebruaris 2010 esitatud arveid. Kokku esitati korteriyhistu.net abil korteriomanikele veebruaris arveid 22,45 miljoni krooni eest. Korteriomanike koguvõlg ehk veebruari alguseks tähtajaks tasumata summa oli 13,0 mln krooni ehk 58% esitatud arvete mahust. Statistika aluseks olevad ca 650 maja paiknevad üle Eesti.
Keskmine korteriyhistu.net arvelduskeskkonna vahendusel korterile veebruaris esitatud arve oli 1970 krooni, mis on võrreldes aasta taguse ajaga 11% võrra suurem. Võrreldes möödunud suve väikseima keskmise arvega juulis (918 krooni) on kütteperioodi arve veidi enam kui kaks korda ehk 1052 krooni suurem.
Võlglaste keskmine võlg on aastaga kasvanud 38%, ületades esmakordselt nelja tuhande krooni piiri. Kui aasta eest oli võlgniku keskmine võlg 3126 krooni, siis tänavu veebruaris oli see 4309 krooni. Seega oli võlgniku keskmine võlg enam kui kaks korda suurem kui keskmine arve.
Veidi parema võrdluse annab keskmine arve ruutmeetri kohta, mis oli 2010. aasta veebruaris 41 krooni. See on vaid 6% enam kui aasta tagune 38,9 krooni. Samal ajal oli võlglase keskmine võlg ruutmeetri kohta 95,9 krooni, mis on võrreldes aasta taguse 80,5 krooniga kasvanud 19,2%.
Hoolimata võlgnike osakaalu suhtelisest vähenemisest 11% võrra võrdluses eelmise aasta veebruariga on endiselt võlgu neljandik ehk 25% korteriomanikest. Kuna arvete kogumaht on kütteperioodil suurem ja võlgnike osakaal on veidi väiksem, siis on koguvõla osakaal – 58% esitatud arvete summast – kasvanud aastaga keskmisest võlast suhteliselt vähem ehk 13,7%.
Käesoleva aasta kahe kuu keskmistest näitajatest võib võrreldes eelnevate aastate keskmistega näha ekslikult positiivseid märke. Nii võlgnike protsent kui võlgade osakaal arvetest on vähenenud. Samas on keskmine töötuse protsent ja keskmine arve ruutmeetri kohta märgatavalt suuremad kui eelnevate aastate keskmised. Siinkohal peab arvestama, et aasta esimesel kahel kuul on keskmine arve kindlasti suurem kui kogu aasta keskmine. Lisaks on võlgade protsent arvete summast suhteliselt väiksem, kuna keskmine arve on kahel esimesel kuul samuti võrreldes aasta keskmisega märgatavalt suurem.
Keskmine arve ja võlgniku keskmine võlg on muutunud valdavalt sesoonselt. Kui kütteperioodil keskmine arve kasvab, siis suureneb ka keskmine võlg. Kuna suveperioodil on keskmine arve oluliselt väiksem, siis väheneb ka keskmine võlg. Siiski võib täheldada, et keskmine arve on kasvanud 2008/2009 talvel ja ka tänavusel 2009/2010 erakordselt stabiilsel ja külmal talvel rohkem kui varasematel aastatel.
Võlgnike osakaal on vaadeldaval perioodil kasvanud. Olgugi, et võlgnike osakaal on viimastel kuudel veidi vähenenud, siis on enam kui kaks või kolm kuud kasvanud võlaga võlglaste osakaal pigem suurenenud.
Pikemaajaliste võlglaste keskmine võlg jagatuna ruutmeetrile on suurem kui vastav võlglaste keskmine näitaja. Viimasel kolmel kuul kasvanud võlaga võlglasel on tasumata 245 krooni ruutmeetri kohta. Samal ajal on kaks kuud kasvanud võlglase võlg 174 krooni ja võlglaste keskmine võlg 105 krooni ruutmeetri kohta.
Pikemaajaliste võlglaste keskmine võlg on samuti pidevalt kasvanud. Enam kui kolm kuud kasvanud võlglaste keskmine võlg on üle kahe korra suurem kui võlglaste keskmine võlg.
Pikemaajaliste võlglaste võlg ületab 9500 krooni. Aasta eest oli kolm järjestikust kuud kasvanud võlaga võlglase keskmine võlg kolmandiku võrra väiksem ehk 6284 krooni.
Korteriyhistu.net on neli aastat klientidele avatud olnud Eesti esimene kortermajadele mõeldud veebitarkvara. Seal saab tasuta säilitada maja andmeid, väikse kuutasu eest koostada igakuised arved ja vajalikud raamatupidamise aruanded ning jagada infot erinevatele osapooltele.
