Enamik renoveerimist plaanivaid kortermaju Eestis võtab ette tervikrenoveerimise ning taotleb riigilt maksimaalset ehk 40% toetust. “Seda ei osanud keegi 2014. aastal toetusmeetme planeerimisel ette näha,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud korteriühistute suurfoorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu. “Me ei arvanud, et 102 miljoni euro eest saab Eestis korda teha 407 maja, kui varem sai 37 miljoniga korda teha 650 maja,” tõi ta välja, rõhutades, et tegemist on siiski meeldiva üllatusega. “Majad saavad väga hästi korda. Praegu on 407st majast valmis 226 ja üle Eesti käib tõsine renoveerimine.”
Kui aga nõudlus on suur, kerkivad ehitushinnad. “40% toetusnõuetele vastavate rekonstrueerimistööde hind praegu on 293 eurot ruutmeetri kohta,” rääkis Reinsalu. “Kui arvutada see ümber umbes 60m2 korteri kohta, on rekonstrueerimise hind sellise korteri kohta varasemast 1800-2000 eurot kallim.” Reinsalu sõnul lähevad renoveerimisele sagedamini pigem väiksemad kui suured kortermajad. “Renoveermist juhivad Tartumaa ja Harjumaa, tublid ollakse aga ka Valgamaal ja Lääne-Virumaal, eriti Rakveres. Muret tundma paneb Ida-Virumaa, kus renoveerimist vajavate hoonete hulk on suur, aga selles meetmes on renoveeritud vaidkaks maja,” vahendas Reinsalu. “Viimase toetusmeetme 102 mln euroga saab korda 2% Eesti elamufondist. Selleks, et kogu rekonstrueerimise potentsiaaliga elamufond korda teha, läheks toetusteks tarvis 4 miljardit eurot, aga karta on, et selleni Eesti kunagi ei jõua.”
Reinsalu selgitas ka, et kortermajade renoveerimiseks 2019. aastal ette nähtud 32 miljonist on 22 miljonit eurot tegelikult varasema meetme väljamaksed, mis juba taotluste ja otsustega kaetud. “Kohustustest vaba uut raha on riigieelarve strateegias järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud 100 miljonit, aastaks 2019 aga 10 miljonit,” selgitas Reinsalu.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on riikliku renoveerimistoetuse jätkumine korteriühistutele hea uudis, kuid summad võiks olla suuremad. ”Meil on hea meel, et riik on Eesti Korteriühistute Liidu häält kuulda võtnud ning jätkab kortermajade renoveerimise toetamist. Eesti Korteriühistute Liidu poolt tänavu aasta alguses läbi viidud küsitlusest selgus, et korteriühistud on omalt poolt renoveerimisprotsessi alustamiseks juba rahamahukaid kulutusi teinud ning oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot,” vahendas ta.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
