Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi leiab, et kortermajade renoveerimise küsimus muutub järjest aktuaalsemaks, kuna aina enam lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. “Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, nagu tänases Eesti Päevalehe loos punastest tellistest kortermajade kohta kirjutatakse,” rääkis Mardi. “Kuid inimese tervist mõjutab ka see, mida silmaga ei näe: näiteks halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad varem või hiljem samuti tervisehädadeni viia,” rääkis ta.
Mardi hinnangul on tervitatav asjaolu, et riik eraldab küll renoveerimistoetusteks järgnevatel aastatel ligi 100 miljonit eurot, kuid omavalitsus võiks tema hinnangul samuti ühistutele renoveerimisel täiendavat abi osutada. “Näiteks Tallinna linn kärpis vahepeal ühistutele erinevates projektides eraldatavaid toetussummasid, nüüd oleks aeg need taastada ja elanikke kodude renoveerimisel toetada, liiati kui elanikud on tublid Tallinna maksumaksjad,” leidis Mardi.
Mardi sõnul tuleb ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. “Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse – iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,” rääkis ta. “Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud – nõudlus ületab pakkumise,” märkis Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
