Sarnaselt eelmisele aastale on Euroopa kinnisvaraturgudel finantseerimistingimused endiselt soodsad, kuid kindlustunde edasise paranemise suhtes on pangad vähem optimistlikumad, näitab KPMG uuring Property Lending Barometer 2016.
KPMG uuring toimus seitsmendat korda ning see peegeldab 21 riigi ligi 100 panga seisukohti. Uuring annab ammendava ülevaate finantseerimisvõimalustest neile, kes kavatsevad investeerida Euroopa kinnisvaraturgudele. Uuringu kohaselt arvab 75 protsenti vastajatest, et kinnisvara finantseerimise huvi on viimase aastaga säilinud või kasvanud, teatas KPMG Baltics.
„Vaatamata soodsatele oludele suhtuvad mõned pangad veidi kõhklevalt kinnisvarainvesteeringuteks mõeldud laenudesse turgudel, kus on esinenud rohkem probleemseid laene ning investeeringute turul on näha isegi kerget suunda allapoole,“ ütles KPMG partner Andrea Sartori, kes on KPMG Kesk- ja Ida-Euroopa kinnisvaravaldkonna juht ja juhtis uuringu läbiviimist.
„Kuigi uuringus ei osalenud Eestis ja Baltikumis tegutsevad pangad, on Euroopa majanduskeskkonnal oluline mõju Eestile kui väikesele avatud majandusele. Eesti pangad on üldiselt valmis finantseerima ärikinnisvara oste ja arendusi, eelistades tugeva rahavooga projekte, samas kui eluasemeturu arenduste puhul kasutatakse järjest rohkem ka alternatiivseid finantseerimisallikaid,“ märkis KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse liige Eero Kaup.
Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa tehingud moodustavad vaid väikese osa KPMG uuringus vaadeldud tehingutest on piirkonnal oluline kasvupotentsiaal.
„Esimesel poolaastal kasvas kinnisvarainvesteeringute maht piirkonnas 50 protsenti,“ märkis Sartori, kelle sõnul on liidrikohal Poola, mille arvele langes 40 protsenti Kesk- ja Ida-Euroopa esimese poolaasta kinnisvarainvesteeringute mahust. Vaatamata majandussanktsioonidele kasvas investeeringute maht ka Venemaal, tervelt 46 protsenti.
Analüüs leiab, et 2016. aasta esimesel poolel langesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga investeeringud Euroopa kinnisvaraturul. Seda kõike vaatamata Euroopa soodsatele makromajanduslikele oludele – keskmine SKP kasv oli 2015. aastal 2,5 protsenti – headele finantseerimistingimustele, Euroopa Keskpanga varaostukavale ja madalatele intressimääradele.
KPMG raport märgib, et mõned Euroopa suurimad kinnisvaraturud nagu Ühendkuningriik ja Saksamaa tegid tänavuse aasta esimeses pooles läbi kinnisvaratehingute mahu languse, samas kui Soomes ja Rootsis oli aastakasv ligikaudu 30 protsenti. Sealjuures on toimivate laenude osakaal Rootsis 98 protsenti – näitaja, milleni küündis Euroopas veel vaid Ühendkuningriik.
Sartori seletab turgude liikumist Hiina aeglustunud majanduskasvuga, mis mõjutab Mandri-Euroopa majandusaktiivsust. Saab näha, millist mõju avaldab Brexit Euroopa majandusele, kinnisvarainvesteeringutele ja nende finantseerimisele.
