Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad.
Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata?
Kuigi enamasti seome hinnatõusu tarbijahinnaindeksiga (THI), mille muutumisest statistikaamet meid iga kuu teavitab, võib meid THI-st enam mõjutada varainflatsioon, eelkõige just kinnisvara ja väärpaberite hindade tõus. Kui vaadata tagasi USA ajalukku, võib öelda, et uue eluaseme ostmise edasi lükkamine võib olla kahjulik olukorras, kus kinnisvara hinnad kasvavad inflatsioonist kiiremini. Seda kaotust THI aga ei kajasta.
Vara väärtus tõuseb inflatsioonist kiiremini
1980-ndate algul oli inflatsioon USA-s kiirem kui 10% aastas, ent eluasemehinnad tõusid veelgi rutem. See tähendab, et kinnisvaraomanike ostujõud kasvas. Kuigi aktsiate hinnad olid heitlikumad, oli nende hinnatõus veelgi muljet avaldavam. Võttes arvesse THI muutusi ja hoolimata sellest, et vahepeal on toimunud mitmeid aktsiaturu krahhe, on USA aktsiaturg viimase 30 aastaga kasvanud enam kui üheksa korda. Kinnisvara kallinemine on olnud stabiilsem, ent tagasihoidlikum: 1,3 korda.
Kas varainflatsiooni mõjude maandamiseks on mõttekam osta kinnisvara või väärtpabereid, oleneb investori eelistustest ning võimalustest: mõlemal on plusse ja miinuseid. Vaatame neid lähemalt.
Kinnisvara
Kinnisvarasse investeerimine eeldab algkapitali: vajalik omafinantseering moodustab ostusummast enamasti vähemalt 15%. Kinnisvara ostes tuleb arvestada lisakuludega, nagu näiteks notarikulud, riigilõivud ja iga-aastane kindlustus. Ka korteri väljaüürimise korral kaasnevad lisakulud: näiteks kui elanikud vahetuvad ja korteris tuleb kas asju välja vahetada või juurde osta, samuti tuleb üürikorteris iga 5–7 aasta järel teha värskendusremonti.
Tulu saab kinnisvarainvesteeringust jooksva üürituluna või, kui kinnisvara maha müüa, siis kapitalituluna. Eluasemete ajalooline üüritootlus on olnud USA-s 5% aastas, Eestis mõnevõrra kõrgem.Peamine tulu investeeringuks soetatud kinnisvarast saadakse selle müümisel, ent selleks peab investeerimisperiood olema piisavalt pikk, et müügihind ületaks ostuhinda.
Hoolimata sellest, et aeg-ajalt tuleb eluasemeturul ette nii kiire kasvu kui ka kiire languse perioode, on kinnisvarahinnad USA-s viimase 15 aasta jooksul kasvanud inflatsioonist kiiremini. See tähendab, et kinnisvara on mõistlik soetada vähemalt 7–10 aastaks, et tasakaalustada võimalikku vahepealset langust.
Rusikareegli järgi on eluaseme hind USA-s võrdne majapidamise kolme aasta keskmise sissetulekuga. Eesti oludesse kohandatult võiks pere, kus mõlemad abikaasad teenivad keskmist palka ehk 916 eurot kuus, osta umbes 66 000 eurot maksva eluaseme.
Väärtpaberid
Fondidesse investeerimist saab alustada väikese algkapitaliga – ka mõnesaja euroga, kui ollakse investeerides järjekindlad ning jätkatakse igakuiste paigutuste tegemist. Meeles tasub pidada, et fondiosakute ostu ja müügiga kaasnevad ühekordsed tasud: tehingutasu (SEB-s see puudub, kui kasutada fondsäästmise püsikorraldust) ning summast olenev fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu. Mõningatel fondidel on lisaks igakuised hooldustasud.
Tulu fondidest saadakse fondiosakute müümisel. Seepärast tuleks raha paigutada piisavalt pikaks ajaks, et võimalikud vahepealsed langused tasanduksid. Fondi valides on määrava tähtsusega sobiva riskiastmega fondi leidmine. Aktsiafondid on riskantsemad, ent on pikaajaliselt pakkunud kõrgemat tootlust. USA-s on aktsiaturg viimase 140 aasta jooksul ületanud tarbijahindade tõusu keskmiselt 6,7% võrra aastas.
Keskpankade rahatrükk soosib varaomanikke
Raha juurde trükkides loodavad keskpangad kriisi lahendada. Varem või hiljem avaldub see inflatsioonina. Igapäevaste kulutuste kallinemise vastu on end võimatu kaitsta, küll aga tasub soetada vara, mille väärtuse kerkimist on ajalugu tõestanud.
Kinnisvara on ajalooliselt inflatsiooni vastu hästi kaitstud, ent nõuab märkimisväärset alginvesteeringut ning kätkeb endas lisakulutusi, millega tihtilugu ei osata arvestada. Rahapaigutused väärtpaberitesse on riskantsemad, ent kinnisvarast pikaajaliselt palju tulusamad. Fondidesse investeerimine on lihtne: alustada saab mõnesaja euroga, tuleb vaid olla järjepidev ja kannatlik.
Allikas: http://www.seb.ee/infoportaal/2013-09-17/kuhu-investeerida-kas-kinnisvarasse-voi-fondidesse
