Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et vanad kortermajad tuleb renoveerida. Eriti vajalik tundub see seoses tänavuse jaanuari küttearvetega, mis mullustega võrreldes olid kuni kaks korda suuremad. Endiselt aga kerkib küsimus, millises mahus tuleks renoveerida.
Targo Kalamees nendib ajakirjas Keskkonnatehnika (1/2010, lk 37): „Raha pole kunagi piisavalt ning seetõttu tuleb renoveerimistöid teha säästlikult. Suurim sääst saadakse siis, kui tegutsetakse õigesti ning välditakse korduvaid ümbertegemisi.“ Tõesti, rahast on alati puudu ning sellest tingituna ei langetata vahel kõige mõistlikumaid otsuseid.
Üha sagedamini kuuleme, kuidas renoveeritud kortermajade murelikud elanikud kurdavad hallitusseente üle. Kui suures säästmistuhinas on tegeldud vaid akende vahetamise, välispiirete soojustamise ning elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamisega, on muud hoonet kui tervikut puudutavad aspektid sageli kahe silma vahele jäetud. Hallitus võib tekkida ruumides, kus pidev niiskuskoormus on suur ning pole piisavat õhuvahetust, mis niiskust vähendaks. Võib olla üllatav teada, et kahe inimesega leibkond eritab veeauruna keskmiselt viis liitrit vett ööpäevas. Organismist ainevahetuse käigus ning söögitegemisel ja pestes tekkiv aur kondenseerub ruumi külmematel pindadel. Külm ja niiske keskkond on aga hallitusseene lemmikelupaik. Hallitusseened toanurgas ei ole üksnes esteetiline probleem. Hallituse tagajärjed võivad olla märksa tõsisemad: hallitusseente eosed võivad põhjustada peavalu, väsimust, pidevat nohu, infektsioone, allergilisi reaktsioone või astmat.
Mida peab hoone terviklikul renoveerimisel silmas pidama? Arvestada tuleb tarindite mehaanilist tugevust, stabiilsust, tuleohutust, hügieenilisust, terviseohutust, kaitset müra eest ja energiasäästu. Hoone välispiirete soojustamine tagab vaid väikese osa neist kriteeriumidest. Kas tervise- ja tuleohutus polegi oluline? Tänapäevaseid tuleohutusnõudeid rahuldavad vaid vähesed renoveerimata kortermajad.
Korterelamu energiasäästupakette valides tuleb eelistada neid, mis ei halvenda hoone sisekliimat ega kahjusta elanike tervist ja tarindeid. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka seda, et optimaalse töörežiimi valimiseks peab saama tehnosüsteeme automaatselt jälgida ja juhtida. Siin on mitu võimalust, sh kütte reguleerimine ilmaennustusele tuginedes. Ka kortermajade ventilatsioonisüsteemi toimimist peaks saama reguleerida. Kui kontorihoones on iseenesestmõistetav, et töövälisel ajal vähendatakse õhuvahetust, seejuures sisekliimat halvendamata, siis korterelamus seda tavaliselt ei tehta. Kortermajade renoveerimisel tasub kaaluda soojustagastuse rakendamist. Abi võib olla korteri ventilatsiooniseadmest või kogu elamut hõlmavast õhustussüsteemist. Tsentraalsüsteemi eelis on nn lollikindlus – kui elanikud peavad filtrite vahetamise eest ise hoolitsema, võib juhtuda, et nii mõneski korteris unustatakse seda teha. Tsentraalsete ventilatsiooniseadmete kasutamine on ka elektrienergia poolest soodsam seda kulub vähem kui paljudele väikeseadmetele.
Tervikliku renoveerimise eeltöö algab energiaauditeerimise staadiumis, mil valitakse säästupaketid. Pärast seda tuleb täpsustada tehnilised lahendused, et renoveerimine toimuks võimalikult kulutõhusalt, ent ikkagi lõpptulemust silmas pidades.
Niisiis, miks on vaja kortermaju renoveerida terviklikult? Ikka selleks, et meil ei oleks inimesi, kes peavad oma kodu jagama vohavate hallitusseentega. Eluase peab olema turvaline. Kindel on see, et renoveerimise eesmärk ei saa olla ainuüksi energiasääst, ometi ei tohiks energia kokkuhoid olla ka kolmanda järgu küsimus. Kavandades hoone terviklikku renoveerimist kohe algusest peale, on lahendus odavam kui seda sammhaaval tehes. Kui see töö võetakse ette üheainsa laenu abil, on laenu teenindamine oluliselt soodsam kui mitme laenu puhul kokku.
Artikli autor on Kristi Talvik, dipl.ehitusinsener, ASi CLIK ettevalmistusosakonna juhataja
