Tehingut sõlmima minnes on klientidel sageli küsimusi notaritasu olemasolu, suuruse ja jagunemise kohta. Selles postituses annan neile küsimustele vastused.
Kas ostu-müügilepingu sõlmimisel notaris tuleb midagi tasuda ja kui suur see kulu on?
Jah, notari tasu seadusega on tõesti kehtestatud tasu iga toimingu eest, mida notaris tehakse, ja selle määr on kõigis notaribüroodes täpselt ühesuurune. Selle tasumisest ei pääse seega meist keegi, aga miks peakski? Notar aitab meid oma teadmiste ja kogemustega tähtsates toimingutes ning ta on väärt selle eest ka tasu saama!
Kinnisvara ostja maksab notaritasu nii ostetava vara summalt kui ka hüpoteegi suuruselt. Kinnisvara müüja maksab eelneva hüpoteegi kustutamise eest juhul, kui see on vajalik. Kinnisvaraga seotud toimingute eest tuleb ostjal tasuda ka riigilõivu, näiteks kannete tegemisel kinnistusraamatusse – nende määradega saab tutvuda riigilõivuseaduses.
Kuidas kujuneb notaritasu?
Notaritasu kujuneb tehinguväärtuse järgi. Juhul kui tehakse kinnisvara võõrandamise tehing, kuid samaaegselt kinnisvarale koormatist ei seata, siis on tehinguväärtuseks kogu kinnisvara väärtus. Kui samaaegselt seatakse kinnisvarale koormatis (näiteks hüpoteek), on kinnisvara võõrandamise tehinguväärtuseks ⅔ vara väärtusest. Hüpoteegi seadmisel on alati tehinguväärtuseks ⅔ hüpoteegi summast. Tasu arvutatakse välja seaduses toodud tabeli alusel, kuid tuleb arvestada sellega, et tabelis toodud summa on ühepoolsete tehingute (nagu näiteks kinnistu müügilepingust taganemise avaldus) tasu, kui on aga mitmepoolne tehing (nagu näiteks kõik kinnistute müügilepingud), tuleb tabelis toodud summa korrutada kahega. Notaritasu ei määrata kindla protsendina tehinguväärtusest ja see väheneb proportsionaalselt: mida kõrgem on tehingu väärtus, seda väiksema protsendi sellest moodustab notaritasu.
Kuidas jagatakse notaritasu tehingu osapoolte vahel?
Hea tava kohaselt tasuvad müügilepinguga seotud notari tasu müüja ja ostja võrdsetes osades. See aga ei tähenda, et ostu-müügilepingut sõlmides tuleb tingimata notaritasu tasuda nii ostjal kui müüjal, vaid selles võivad pooled ka teisiti kokku leppida. Hüpoteegitasu tasub üldiselt alati see osapool, kes on vastava hüpoteegiga seotud, s.t hüpoteegi kustutamisel tasub müüja ja uue hüpoteegi seadmisel ostja. Riigilõivude osas on tava selline, et hüpoteegi kustutamise riigilõivu tasub müüja, uue omaniku ja uue hüpoteegi kinnistamise riigilõivu ostja. Uusarendusse kodu ostes tasub notaritasu üldjuhul vaid ostja.
Miks summa notari kasuks iga tegevusega kasvab?
Vastus on väga lihtne. Kui sa ise saaksid tööl pidevalt tööülesandeid juurde, siis sooviksid ju samuti natuke ületundide või lisaülesannete eest tasu saada. Notaritel on väga suur vastutus tehingute tõestamisel, kannete tegemisel ning inimestele selgitamisel, mida nad parasjagu meie jaoks teevad. Lisaks notaritasule tuleb näiteks arvestada tehingu sõlmimisel väljastatava ärakirja tasuga. Lepingus osalejale on esmakordse ärakirja tasu 19 senti iga lehekülje eest.
Notarid võtavad kõiki tehinguid täie tõsidusega, sest vigade korral jäävad nemad vastutavaks. Notar kannab isiklikult varalist vastutust tehingu andmete/faktide/murede mittekontrollimisest tekkinud vigade eest ja kahju tekkimisel. Notarid tegutsevad enda nime all ning nende toimingutest ja tehtud tööst sõltuvad kõik nendega kokku puutuvad asjaosalised.
