Külmutatud suurehitised ootavad paremaid aegu

Paljud Tallinna suurehitused on külmutatud ja ootavad turuolukorra paranemist.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul on suurarenduse teemaga lood segased. “Praegu on Tallinnas ja Harjumaal pakkumises 4500–5000 korterit. See, kes hakkab uut korterelamut arendama, pole vist veel aru saanud, mis toimub!” ütleb Toompark. Tema sõnul käib praegu suur ülepakkumine ning need, kes vähegi olukorda mõistavad, külmutavad oma projektid. Mis kinnisvaraeksperdi väitel aga ei tähenda, et kõik seisma jääb – paljud projektid ehitatakse mingi etapini ning defitsiidi tekkimisel algavad arendused jälle.

“Suurarenduste ettevalmistus käib aga kindlasti edasi sel kujul, et kesklinnas jageletakse endiselt edasi kõrghoonete pärast, valmistatakse nende ehitust ette, ja kui konjunktuur paraneb, alustatakse kohe ehitusega.”

Toompark avaldab arvamust, et “paradiisiks”, nagu kaks-kolm aastat tagasi oli, turg siiski enam ei muutu, kuigi paljud seda ootavad. “Aga igal juhul läheb olukord paremaks, sest turul on praegu ülepakkumine, suur surve hindadele ning tohutu müügitempo alanemine.”

Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna osakonna juhataja Ruben Gornischeff väidab, et informatsioon suurarenduste hääbumisest on ennatlik ega vasta tõele. “Suurarendusi tehakse endiselt, kindlasti aga ei võta suuremaid projekte enam ette väikearendajad ning suuremad ehitajad ja arendajad analüüsivad oma plaane põhjalikumalt,” räägib ta. Gornischeffi sõnul käib ehitus etapiviisiliselt. Mitmed suured arendused on käimas-alustamisel – näiteks NCC Pärnaõue korterelamud Kakumäel, kuhu on kokku planeeritud 48 kortermaja, ning Rabaküla korterelamud Mustamäel, kuhu järgnevate aastate jooksul peaks tulema 1100 korterit. Ka Merko arendab uusi korterelamuid Pärnu maanteel, kuhu tuleb 120 korterit; mitmed projektid on ettevalmistamisel sadama piirkonnas.

Gornischeff lisab, et mõned projektid on siiski külmutatud ning arendajad lükkavad ehitamise alustamist edasi senikaua, kuni turuolukord nende jaoks paraneb.

“Tallinna on lisandumas vaid üksikuid arendusprojekte. Olemasolevad projektid lõpetatakse, kuid uutele aladele ehitustegevust ei planeerita, ehkki näiteks detailplaneering on kehtestatud ning isegi ehitusload olemas,” nendib Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. “Põhjus on lihtne – konkurents on nii tihe, et vaid üksikud tipptegijad julgevad võtta riski, et raha määramatuks perioodiks arendusprojekti kinni jääb.”

Artikli autor on Gerli Ramler. Artikkel on avaldatu 18/12/2007 ajakirjas Ärielu.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

18.02.2025 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine