Möödunud aastal käivitus Kultuuriministeeriumi juhtimisel ja Euroopa Liidu kaasrahastamisel teadusarendusprojekt LIFE heritageHOME ehk muinsuskodu renoveerimise teejuht, mis püüab haarata käimasolevasse renoveerimislainesse ka muinsuskaitsealused elamud. Projekti üks esmaseid ülesandeid oli koostöös koduomanikega kaardistada kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimisel ettetulevaid probleeme ja takistusi ning selgitada vajalikke lahendusi, mida projekti tegevuste toel ellu viia. Lähemalt kirjutavad meie ajaveebis Piia Tammpuu Eesti Kunstiakadeemiast ning projektijuht Kadri Kallast.
LIFE heritageHOME – teejuht energiatõhusama muinsuskoduni
Eesti on seadnud hoonete rekonstrueerimise pikaajalises strateegias ambitsioonika eesmärgi rekonstrueerida terviklikult enne 2000. aastat ehitatud hoonefond 2050. aastaks viisil, et see vastaks energiatõhususe mõttes energiaklassile C. Kehtiva ehitusseadustiku järgi ei rakendata aga energiatõhususe miinimumnõudeid muinsuskaitsealustele ja miljööväärtuslikuna määratletud hoonetele, mille olemust või välisilmet nende nõuete täitmine oluliselt muudaks. Samas on suurem soojapidavus, parem sisekliima ja väiksemad küttekulud eesmärgid, mille saavutamine on samavõrd oluline ka nendes majades, et luua kaasaegsete mugavustega, energiasäästlikku ja rahaliselt jõukohast elukeskkonda – seda aga viisil, mis arvestaks ühtlasi nende hoonete ajalooliste ja arhitektuursete väärtustega.
Sellest kahetisest püüdlusest lähtubki LIFE heritageHOME avaneb uues vahekaardis – kolmeaastane teadusarendusprojekt (2023–2026), mille eesmärk on kaasa aidata kaasa muinsuskaitsealuste, st muinsuskaitsealadel asuvate ja mälestiseks tunnistatud elamute ehk “muinsuskodude” renoveerimisele ja energiatõhususe parandamisele. Tegemist on riikliku renoveerimiskava elluviimist toetava mahuka teadusarendusprojekti LIFE IP BuildEST avaneb uues vahekaardis sõsarprojektiga, mis keskendub kitsamalt just kultuuriväärtuslikele elamutele.
Projekti peamisteks kasusaajateks on nende muinsuskaitsealuste ja teiste kultuuriväärtuslike elamute omanikud, kellega koostöös on kavandatud ka vajalike lahenduste väljatöötamine, nende testimine ja tagasisidestamine. Selleks kutsusid projekti partnerid Eesti Kunstiakadeemia ja Muinsuskaitseamet koduomanikke osalema 2024. aasta novembris Pärnus, Tartus ja Tallinnas toimunud koosloome töötubades teemal „Kuidas aidata kaasa muinsuskaitsealuste elamute renoveerimisele?“.
Muinsuskodude renoveerimisel ristuvad erinevad väärtused
Oma kodu energiatõhususe parandamine on muinsuskodude omanike jaoks aktuaalne teema ühelt poolt “külma toa” ja kõrgete küttekulude tõttu, mis muudavad nendes majades elamise ebamugavaks ja kulukaks. Teisalt on see aga murekoht muinsuskaitse tingimustega sobivate ehituslike ja insenertehniliste renoveerimislahenduste ning rahastamisvõimaluste leidmise mõttes – kui renoveerimistoetuste ja -laenude puhul on osadel juhtudel üheks rahastamise tingimuseks seatud elamu energiatõhususe paranemine, ei pruugi soovitud energiakokkuhoiu saavutamine olla kultuuriväärtuslike elamute puhul võimalik nende väärtuste kaitseks seatud piirangute ja nõuete tõttu. Samal ajal tajub osa omanikke hoonete kaasajastamise ja energiatõhususe parandamise taotlustes omakorda survet ajalooliste kultuuriväärtuslike elamute moderniseerimiseks ning seeläbi ohtu nende algupära säilimisele.
Seega kätkeb „energiatõhus(am) muinsuskodu“ eesmärgina koduomanike jaoks teatud konflikti või vastuolu kultuuriväärtuste säilitamise ja energiatõhususe parandamise püüdluste vahel, tekitades mitmeid küsimusi. Näiteks, missugused on üldse võimalikud viisid ajalooliste kultuuriväärtuslike elamute soojapidavuse parandamiseks ja energiakulude kokkuhoiuks? Mis saab elamute energiatõhususe parandamise püüdlustes “vanadest majadest” ja näiteks nende (restaureeritud) ajaloolistest ahjudest, akendest ja ustest? Kes ja kus üldse tegeleb kultuuriväärtuslike elamute energiatõhususe küsimustega ja sellel teemal nõustamisega?
Omanike ootus on seetõttu nii ühtselt kokku lepitud põhimõtted, kuidas kultuuriväärtuslikes elamutes nende väärtusi arvestavalt ja säilitavalt energiatõhusust parandada, kui ka neile põhimõtetele vastavate renoveerimislahenduste soovitamine ja rahalise toe tagamine omanikele.
Vajalik tugi renoveerimisteekonnal
Töötubades osalenud koduomanike ettepanekud renoveerimisteekonnal kogetud probleemide lahendamiseks võib üldistavalt kokku võtta märksõnadena „üks koht, üks inimene“. See tähendab, et kogu muinsuskaitsealuste elamute renoveerimiseks vajalik info võiks olla lihtsasti leitav ühtsest infoportaalist ehk „ühest kohast“ ning on mitmekülgsete pädevustega nõustaja(d) ehk „üks inimene“, kellelt omanikud saavad vajadusel personaalset nõu ja tuge oma elamu renoveerimiseks. Omanike ootusi võibki vaadelda kahe teineteist täiendava lahendusena – veebipõhise infokeskkonna ning omanikukeskse nõustamisteenusena.
Pakutud lahendused aitaksid omanike jaoks lahendada ühelt poolt probleeme, mis on olnud seotud info puudumisega , selle killustatusega või raskesti leitavusega. Teiselt poolt soovivad omanikud saada oma elamu keskset nõu ja tuge nii kultuuriväärtusliku elamu renoveerimiseks sobivates tehnilistes lahendustes, sh energiatõhususe parandamise võimalustes ja renoveerimiskava koostamises, kui ka renoveerimisprotsessiga seotud asjaajamises.
Kui tervikliku infoportaali ja omanikukeskse nõustamisteenuse arendamine saab projekti käesoleva aasta tööplaanis olema kesksel kohal, siis omanike soovidest lähtuv muinsuskodu renoveerimise teekonna kaart avaneb uues vahekaardis on praeguseks Muinsuskaitseameti kodulehel koos põhjalike juhiste ja selgitustega juba kättesaadav.
Kuidas “natukese kaupa” renoveerimisest jõuda terviklikult renoveeritud elamuni?
Üheks töötubades tõstatud kitsaskohaks oli ootuspäraselt muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise rahastamine. Kultuuriväärtuslike elamute renoveerimine on muinsuskaitse tingimustest ja piirangutest tulenevalt üldjuhul märkimisväärselt kulukam. Samas on muinsuskaitsealuste ja teiste kultuuriväärtuslike elamute puhul tavapäraselt tegemist pigem väiksemate (korter)majadega, kus suhtelisem kõrgem renoveerimiskulu jääb vähema arvu omanike kanda. Senised toetusmeetmed omanike hinnangul sellega aga ei arvesta ega ole proportsionaalsed nendele elamutele omistatud väärtustega.
Nii riikliku muinsuskaitse kui ka kohalike omavalitsuste makstavate renoveerimis- ja restaureerimistoetuste üheks puuduseks on omanike vaates n-n toetuste tükeldamine ehk ühe või teise tarindi, hoone osa või elemendi renoveerimise või restaureerimise, mitte aga elamu tervikrenoveerimise rahaline toetamine. Teisisõnu võimaldavad või soosivad sedalaadi toetused osade ehk „natukese kaupa“ renoveerimist, mille puhul ei pruugita aga arvestada hoone kui terviku vajadustega ning millega võib omanike jaoks kaasneda ka rida muid probleeme. Elamute tervikrenoveerimist toetava KredExi rekonstrueerimistoetuse tingimused ei pruugi omanike hinnangul aga kultuuriväärtuslikele elamutele ühtviisi sobida ja toetuste taotlemises nähakse mitmeid kitsaskohti.
Mis saab töötubades tehtud ettepanekutest edasi?
Üheks oluliseks töölõiguks projektis on seadusandlusega seotud lünkade ja erinevate õigusnormide vastukäivuse tuvastamine ning ametkondliku koostöö parandamine. Omanikelt saadud tagasiside juhtis siin tähelepanu mitmetele teemadele ja aspektidele, millega tuleb arvestada ja tegeleda. Samuti arvestatakse töötubades tõstatatud küsimusi ja teemasid koduomanikele suunatud koolituste ja seminaride korraldamisel. Lisaks viiakse läbi toetusmeetmete analüüs, et tõhustada nii olemasolevaid kui leida ka täiendavaid rahastusvõimalusi kultuuriväärtuslike elamute renoveerimise toetamiseks.
Peatselt saab avalikuks eelmisel aastal koostatud analüüs muinsuskaitsealuste elamute renoveerimisel ja energiatõhususe parandamisel kasutatud n-n parimatest praktikatest, mille tutvustamiseks valmivad käesoleval aastal ka demovideod. Alanud aastal valmib ühtlasi valdkonna ekspertide koostöös ajalooliste hoonete rohepöörde harta, mis on samuti samm valdkondade vahelise teadmuse ühtlustamise poole kultuuriväärtuslike hoonete rollist ja võimalustest kliimakriisi kontekstis.
2025. aasta lõpuks valmib tervikliku renoveerimisalase nõustamisteenuse visioon, teenuse enda piloteerimine jääb 2026. aastasse. Nõustamisteenuse üheks keskseks osaks saab digikeskkond, mis hakkab koondama koduomanikele renoveerimiseks vajalikku infot ja andmeid.
Ühe maja renoveerimine on üldjuhul keeruline, aeganõudev ja kallis ettevõtmine. Oma kodu on omanikel üldiselt soov renoveerida ka hästi ja õigesti. Proovime siis sealjuures leida viise, tagamaks, et täna muinsuskodudesse tehtud investeeringud on mõttekad ka pikas perspektiivis ja aitavad neid maju meie ühise pärandina säilitada.
Projekti kaasrahastab Euroopa Liit. Siin väljendatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti. Euroopa Liit ega toetust andev asutus ei saa nende eest vastutada.
