Valitsus võttis 31. augustil vastu korralduse, mis sätestab Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra. Seni kehtinud muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema selguse ja paindlikkuse ning vähemate nõuete poolest.
„Tartu on olulise kultuuriväärtuse ja pika ajalooga linn, mille südames näeme mitme erineva ajastu hooneid ja kihistusi, muinasajast tänapäevani. Mul on hea meel, et koostöös kohaliku kogukonna ja linnavalitsusega valmis kaitsekord, mis toob paindlikkuse, selgemad suunised ja lahendused nii omanikele kui ka omavalitsusele. On oluline, et hoiaksime pärandit, seda samal ajal elavalt kasutades ja jätkusuutlikult arendades. Just nii tagame mitmekesise ja tähendusliku elukeskkonna,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Eesti kontekstis kuuluvad kõik keskaega ehk linnalise asustuse vanimasse kihistusse ulatuvad linnakeskused väärtuslikuimasse osasse meie kultuuripärandist. Tartu vanalinna muinsuskaitseala hõlmab juba muinasajal asustatud ja keskajal linnaks kujunenud ajaloolist keskust koos seda ümbritsevate uusaegsete muldkindlustuste alaga ja hiljem tekkinud linnakvartalitega. Ajalooline linnatuumik on üks esinduslikumaid ja paremini säilinuid Eestis ning tänu tervikuna säilinud Tartu ülikooli ajalooliste hoonete ansamblile väljapaistev ka Euroopa ülikoolilinnade hulgas. Kõige varajasemad inimtegevuse kihistused on ladestunud ja säilinud hilisemate ehituskihtide all ning on seda suurema kultuuriväärtusega.
Uus kaitsekord jagab Tartu muinsuskaitseala hooned kolme kaitsekategooriasse, millest hakkavad lähtuma nõuded tööde tegemisel. Suurele enamusele muinsuskaitseala hoonetest tähendab see rohkem paindlikkust, väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi. Kui seni olid kõikides Tartu muinsuskaitseala hoonetes väärtuslikena kaitse all nii interjöörid kui eksterjöörid, siis uue kaitsekorraga kaob interjööride kaitse rohkem kui 90% muinsuskaitseala hoonetest. Kõrgemasse ehk A-kaitsekategooriasse, kus säilib nii väärtusliku sise- kui välisilme kaitsmine, jääb 436 hoonest vaid 36.
Lisaks hoonete kaitsekategooriatesse jagamisele muudab kaitsekord muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piire selliselt, et ala on Tartu linnaruumis tajutav loogilise tervikuna ning kaitsevöönd tagab muinsuskaitseala säilimise sobivas ja toetavas keskkonnas.
Tartu vanalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, ehitustegevust seni reguleerinud muinsuskaitseala põhimäärus kehtestati 2004. aastal. 2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust.
