Tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 on kolleegium käsitlenud küttekulude tasumise kohustust vastavalt reaalosa suurusele ning mitte tegelikult köetavale pinnale. Samuti käsitles kohus lahendis teemat, mille kohaselt on kortermaja küttesüsteem, sh igas korteris paiknevad keskkütteradiaatorid, korteriomanike kaasomand, mistõttu on küttesüsteemi muutmine võimalik üksnes kõigi kaasomanike kokkuleppel.
Kortermaja üks korteri omanikest oli vahetult enne korteriühistu loomist eemaldanud korterist keskkütteradiaatori, kuna see ei soojenenud nõuetekohaselt. Radiaatori demonteeriti ning korteriomanik asendas keskkütteradiaatori enda initsiatiivil elektriradiaatoriga. Pärast keskkütteradiaatori eemaldamist hakkas korteriomanik tasuma korteriühistule küttekulusid mitte vastavalt korteriomandi tegelikele ruutmeetritele, vaid vastavalt sellele, mitme ruutmeetri suurusel alal paiknesid keskkütteradiaatorid. Korteriühistu kirjeldatuga nõus ei olnud ning palus keskkütte süsteemi taastada esialgsele kujule.
Kohus leidis, et korteriomanik ei või enda tegevusega korteris luua olukorda, kus ta saaks tasuda majandamiskulude eest teistel alustel ja vähem kui teised korteriomanikud. Samuti leidis kohus, et ei ole hea usu põhimõtte vastane käitumine, kui korteriomanikult, kes enda korteris olnud radiaatori kõrvaldanud, nõutakse küttekulude eest tasumist lähtudes seaduses sätestatust ja arvestusmetoodikast, millega on vastavuses ka korteriühistu põhikiri.
Kohus märkis, et korteriomanikul on kohustus tasuda korteriühistule kütteteenuse eest vastavalt talle kuuluva korteriomandi ruutmeetritele, mitte reaalselt köetava pinna ruutmeetritele. Nimetatud kohustusest kõrvale kaldumist ei õigusta ega põhjenda ka asjaolud, mis alustel korteriomanik korterist keskkütteradiaatori eemaldas, kuna korteriomanikul ei olnud kõigi kortermaja kaasomanike nõusolekut küttesüsteemi omavoliliseks muutmiseks.
| Artikli allikas Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid |
 |
