Korterituru kuumenemine on andnud palju võimalust arutada selle üle, kas korterituru hindade kiire kerkimine aktiveerib majade ja maade ostu-müügituru. Heidame siinkohal pilgu elamumaade sektori faktidele.
Tehinguid tuleb juurde jõuliselt
Elamumaa tehingute arv on nii Eestis, kui Harjumaal ja Tartu maakonnas on aastatagusega võrreldes kerkinud ligikaudu 50%.
Tallinna elamumaa tehingute arv on aastatagusega võrreldes küll 46% vähenenud, kuid siin tuleb juba mängu asjaolu, et Tallinna tehingute arv on suhteliselt väike.
Näiteks 2013 IV kvartalis tehti Tallinnas 30 elamumaa tehingut. Harjumaa elamumaa tehingute arv oli samal ajal 257.
Tehingute lisandumine on analoogselt korteriturule vähendanud elamumaade pakkumist portaalis KV.EE. Maade müügipakkumisi on aastaga vähemaks jäänud 20%.
Kasvav tehingute arv on tõusule viinud ka elamumaa käibe
Vaatamata jõulisele tehingute arvu kasvule on maade käive siiski vähenenud. 2013 IV Harjumaa elamumaa tehingute käive oli 8,9 miljonit eurot.
2013 IV kvartalis vähenes Harjumaa elamumaa tehingute käive aastatagusega võrreldes 24%. Tallinna elamumaa tehingute käive vähenes sama palju, kui tehingute arvgi ehk 43%.
Hinnad ja tehingu keskmine väärtus püsivad paigal
Vaatamata elamumaa turu aktiveerumisele püsivad nii tehingute keskmised hinnad, kui ka keskmised tehingute väärtused paigal või on isegi langenud.
Osalt viitab see muudatustele tehingute struktuuris ehk ajas on muutunud maatükkide asukoht, suurus või kvaliteet, millega tehinguid tehakse. See ei anna võimalust hinna- ja väärtusemuutustest olulisi järeldusi teha.
Küll võime praktikale ja võrdlustehingutele tuginedes öelda, et hinnatõus ei ole korteriturult maade turule veel jõudnud.
Kuigi elamumaa tehinguhinnad kasvanud ei ole, siis on kerkinud maade müügipakkumiste keskmine hind. Portaali KV.EE andmetel on Harjumaa maade müügipakkumiste hind aastaga tõusnud 25%. See näitab, et müüjate ootused on äärmiselt optimistlikud.
Mis tood tulevik?
Kinnisvaraturu loogika ütleb, et kõikides kriisidest taastub esimesena korteriturg, sest korteriturul on kõige rohkem kaubeldavaid objekte, samuti on selle sektori nõudlus kõige laiapõhjalisem. Kõiksugu ülekuumenemisedki leiavad samadel põhjustel aset esmajärjekorras korteriturul.
Korterituru hinnatõus kandub majandusreeglite alusel järk-järgult majade ja maade turule. Annab ju kallinenud korter hõlpsama võimaluse see maja vastu vahetada või sootuks maatükk soetada, kuhu omade kätega kodu rajada.
Täna on korteriturg tuline. Puuduvad põhjused, miks see energia ei peaks levima maade turu suunas. Küsimus on ainult ajas, mil kasvanud nõudlus ehk kasvanud tehingute arv hakkab ka maade hindu tõususuunas pressima.
Vaevalt siin siiski sellis rallit tuleb nagu 2005.-2007. aastal või nagu korteriturul eelmisel-üleeelmisel aastal. Tempod saavad olema mõistlikumad põhjusel, et tänasel päeval pangad maaostu enam laenuga ei finantseeri ja nii ei pääse liigne raha laineid lööma.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
