Eesti elamispindade pakkumishindade liikumisi peegeldav KV.EE indeks on kasvanud 108,1 punktile. See on eelmise aasta näitajast 3,6% enam. Nii võib öelda, et näeme elamispindade hindade aeglast-müüdukat kerkimist positiivses suunas, mille taga on eelkõige tugev nõudlus.
Elamispindade hinnad kerkivad enamuses maakondades ja maakonnakeskustes. Vaid üksikutes piirkondades – näiteks Narvas – püsivad hinnad paigal. Korterite-majade hindade langus on pigem erandlik, mis on tingitud väiksest pakkumiste kogumist ja sellest tulenevast statistika hüplikkusest.
Arvestades prognoose, mis näevad ette majanduse tagasihoidlikku jahenemist peab mõtlema, milline on selle mõju elamispindade tehingute arvule ja hindadele. Majandusprognoosid eeldavad aeglast majanduskasvu vähenemist, tööpuuduse mõningat kasvu ja palgakasvu tagasihoidlikku aeglustumist. Selle alusel võib ennustada tehingute arvu kasvu peatumist ja ehk tänaselt ajaloolisest keskmisest tasemest oluliselt kõrgemalt pöördumist tagasihoidlikuks mõneprotsendiliseks languseks.
Vaatamata tehingute languse prognoosile ei ole alust arvata, et homme saab kinnisvara soetada odavamalt kui eile või täna. Jätkuvalt kõrge tööhõive ja pidevalt kerkiv keskmine palganumber annab koduostjatele jätkuvalt jõudu juurde. Nii võiksid elamispindade hinnad ja seega ka KV.EE Indeks näidata edaspidigi mõningat kasvu. Kiiret kasvu ootuseks jahenevas majanduses põhjust ei ole. Jätkuv 3-…5-protsendiline KV.EE Indeksi aastane kasv võiks olla õigustatud ootus.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
