Eesti elamispindade keskmise pakkumishindade dünaamikat peegeldav KV.EE indeks näitab 103,5 punkti. See on aastatagusest 4,7% kõrgemal. Viimase poole aastaga võrreldes on indeks kerkinud 0,3%.
Elamispindade hinnatõus on mõõdukas ja see on aidanud hoida kõrgema elamispindade tehingute arvu. Tehingute arv on olnud Tallinnas, selle ümbruses, Tartus ja Pärnus kõrgel juba üksjagu aastaid. Nüüd juba mõned aastad on kinnisvaraturu aktiivsus jõudnud samm-sammult ka väiksematesse maakonnakeskustesse ja teistesse väiksematesse asulatesse.
Suuremate tõmbekeskuste puhul võib elamispindade aastane kallinemise määr jõuda heal juhul 5 protsendini. Väiksemates asulates, kus hinnatasemed on üksjagu madalad jäädes muuhulgas oluliselt alla ehitushinnale, võib hinnatõus üsna hõlpsal küündida ka kahekohalise näitajani.
Kümne-kahekümne protsendi suurune väikeasula korterite hinnatõus võib muidugi eksitada, sest paari tehingu aastatagusest kõrgema hinnaga tegemine ei tähenda veel, et kogu piirkonna kinnisvara oleks samaväärselt kallinenud.
Üldiselt võib aktiivset ehk tehinguterohket kinnisvaraturgu ja selle juures ainult mõõdukat hinnatõusu pidada väga positiivseks. Suur tehingute hulk tähendab, et inimestel on rahaline võimalus oma eluasemetingimusi parandada.
Mõõdukas hinnatõus kasvatab inimestele kuuluva vara väärtust. Teisalt maandab laenu tagatiseks oleva vara väärtuse tõus nii laenuandja kui laenuvõtja riske. Seejuures ei kerki elamispindade hinnad sellise tempoga, et need ostuhuvilistel eest ära jookseksid.
Nii on hinnangud Eesti elamispindade üldisele turuolukorrale positiivsed. See tähendab, et KV.EE indeksile võib prognoosida mõõduka kasvu jätku.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
