Elamispindade pakkumiste hindu ehk kinnisvaramüüjate hinnaootuste muutusi kajastav KV.EE hinnaindeks jätkab kerkimist. KV.EE Indeks on jõudnud 103,6 punkti tasemele, mis on aastatagusest 11% ja kuu aja tagusest 1% kõrgemal.
KV.EE Indeksi kasv on viimaste kuude jooksul mõnevõrra kiirenenud. Osalt tahaks pakkumishindade kasvu põhjendada pakkumisel olevate uute ja kallimate korterite arvu osakaalu suurenemisega. Teisalt võib pakkumishinna kerkimise taga näha meedia jätkuvaid jutte kinnisvarabuumist. See annab kinnisvaramüüjatele mõtte, et hetkel on võimalik kinnisvara eest kallist või isegi ebamõistlikult kallist hinda saada.
Ostujõud püsib paigal
Tegelikkus on märksa proosalisem. Samaväärse elamispinna tehinguhinnad on viimase nelja aasta jooksul kerkinud keskmise palgaga samas tempos ehk palga baasilt arvestatav ostujõud on püsinud stabiilsena.
Paigalpüsiva palga-hinna suhtele vaatamata on elamispindade hinnad kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Numbriliselt kõrge korteri hind mõjub meedia buumi- ja kriisijuttude taustal hirmutavana ja seda isegi vaatamata asjaolule, et rikkalt pole Eestis kunagi varem elatud ehk nii kõrged pole meie palgad kunagi varem olnud.
Turu signaalides on vastuolud
Vastuoluliste signaalide tulemusena ja ilma kinnisvaraturul või majanduses toimunud oluliste muudatusteta on 2018. a kahe viimase kvartali jooksul aset leidnud korteritehingute arvu langus. Oluliste muutuste puudumise tõttu võib tehingute arvu põhjusi ainult aimata.
Kas kinnisvaraostjate kindlustunnet ja seega ostutehingu tegemise valmidust on vähendanud meedia kriisijutud? Või hirmud, mis tulevad maailmamajanduse riskitegurite kuhjumisest? Või on asi lihtne – pakkumishinnad on reaalsusest liiga kaugele läinud ja see on muutnud tehinguni jõudmise keeruliseks?
Või on põhjused kusagil mujal…?
Tehingute arv näitab trendi
Hetkel tasub silm peal hoida tehinguhindadel ja eeskätt tehingute arvul. Need on olulised indikaatorid, mis aitavad aru saada toimuvast ja teha prognoose edasise osas. Arvestades, et elamispindade turul olulisi fundamentaalseid muutuseid aset leidnud ei ole, ei ole depressiivseteks prognoosideks vähemalt hetkel põhjusi.
Ammugi ei ole alust võrrelda tänaseid kinnisvaraturu arenguid 2007. a tipu ja 2009. a turu põhjaga. Seda põhjusel, et ostujõud ehk tehinguhindade ja palkade suhe on püsinud paigal. Samuti on paljud teised kinnisvaraturu indikaatorid üsnagi mõistlikus tasakaalus.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
