Tallinna tehinguterohke kesklinna korterituru taga on aktiivne uusarendus. Uusi projekte on lisandunud hoogsalt. See on viinud pakkumise rekordite lähedale, mis omakorda pikendab müügiperioode ja paneb tehingute hinnad surve alla. Portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon usub, et kallinev ehitushind viib uute arenduste turule tulemise vähenemisele.
Tallinna kesklinnas tehti 2017. a jooksul maa-ameti andmetel pea 2000 korteritehingut, mis on üle viiendiku kogu Tallinna korteritehingute arvust. Kesklinna korteritehingute hind oli 2017. a keskmiselt 2284 €/m² ehk aastatagusest 6,5% kõrgemal.
„Tallinna kesklinna suur osakaal kogu pealinna tehingutes on tingitud kesklinna aktiivsest korterite arendamisest. Kesklinn oli, on ja jääb piirkonnaks, kuhu tahetakse ise kolida või osta investeeringuks korter, mis läheb väljaüürimisele,“ tõdes Tarvo Teslon
2017. a Tallinna kesklinna korteritehingute käive oli 284 miljonit eurot. Aastaga suurenes korteritehingute rahaline käive 21%.
„Korteritehingute rahalise käibe suurenemise taga on nii 13% kasvanud tehingute arv kui mõõdukalt 6,5% kerkinud hinnad. Samuti toetab rahalise käibe äkilist kasvu asjaolu, et uute korteritega tehtavad tehingud on keskmisest kallimad,“ analüüsis Tarvo Teslon.
Positiivsed trendid toonud uusarenduste sektor on samas kesklinna kinnisvaraturu riskitegur. Tallinna kesklinnas on pakkumisel 1000-1100 uut korterit. Sellele lisandub Kalamaja piirkonna ligikaudu 250 kallimapoolset uue korteri pakkumist, mis konkureerivad samuti kesklinnaga. Kesklinna korteripakkumiste keskmine hind on 2800-3200 €/m², kuid on ka märgatavalt kallimaid pakkumisi.
„Uute ja väga kallite korterite pakkumine on kasvanud määrani, kus ostjate leidmine on järjest keerulisem. Neile korteritele ei pretendeeri teenides keskmist või isegi kahekordset keskmist palka. Kui arendajatel on ostjaid raske leida, paneb see hinnad surve alla ja vaatamata ehituse kallinemisele on arendajatel raske müügihindu ülespoole kruvida,“ leidis Tarvo Teslon ja prognoosis: „Arvestades kallimaks muutunud ehitust ja surve all olevaid müügihindu, võiks uskuda, et uut pakkumist lisandub lähitulevikus aeglasemalt ja turg leiab uue tasakaalu, mis tähendab pakkumiste arvu tänasest 15-20% allpool.“
