Eesti uute eluasemelaenude intressimäär on jätkuvalt madal. Euroopa Keskpanga märtsikuine otsus intressimäärade tõstmine kaugemasse tulevikku edasi lükata, annab elamispindade turule hõlpsama võimaluse tehingute nappusest tekkivad raskused võita, analüüsib olukorda kinnisvaraturul portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
Eesti Panga andmetel oli Eesti uute eluasemelaenude keskmine intressimäär veebruaris 2,5%. Samas kitsas vahemikus 2,2…2,6% on intressimäär püsinud viimase viie aasta jooksul.
„Sisuliselt annavad pangad täna laenu riskimarginaaliga võrdse intressimääraga. Seda intressimäära taset võib pidada väga madalaks. Kui aga tänane miinusmärgiga euribor peaks nullist nõrgemale kerkima, liitub see laenuvõtja riskimarginaalile ehk tänasele intressimäärale,“ selgitas Tarvo Teslon laenuturu põhimõtteid.
Intressimäärade tõusust on räägitud üksjagu, seda just Euroopa Keskpanga intressimäära tõstmise plaani ja selle läbi kerkiva euribori tõttu. Potentsiaalselt kasvavad intressimäärad tõstavad laenuvõtjate laenumaksete suurusi. See muudab kinnisvaratehingute tegemise kallimaks. Nii vähendab intressimäärade kerkimine ostjate arvu kinnisvaraturul ehk kinnisvaranõudlust.
„Elamispindade nõudluse vähenemine karmistuvate laenutingimuste tõttu on täna veel teooria. Hetkel on eraisikute laenude intressimäärad paigal ja pankade laenude väljastamine on jätkuvalt kasvamas. Lisaks soosivad koduostjaid kõrge tööhõive ja kiirelt kasvav keskmine palk,“ analüüsis Tarvo Teslon laenuturu võimalikku mõju kinnisvaraturule.
Vaatamata stabiilsele intressimäärale ja soodsale laenuturule on Tallinna-Harju korteriturul ometi tehinguid märgatavalt vähemaks jäänud. Tehingute arv on langemas kolmandat järjestikkust kvartalit. Ostjatest ehk nõudlusest tingitud tehingute arvu vähenemine on samuti tegur, mis paneb kinnisvaraturu ja -hinnad surve alla.
„Märtsis teatas Euroopa Keskpank, et jätab 2019. aastal intressimäärad muutmata. Tallinna ja Eesti kinnisvaraturu vaatest on väga positiivne, et tehingute arvu langus ja intressimäärade tõus ei ole langenud samale ajale. Need kaks negatiivse mõjuga tegurit võiksid kinnisvaraturul ühe suurema segaduse korraldada,“ arutles Tarvo Teslon.
Kinnisvaraturu osas prognoose tehes tuleb arvestada potentsiaali, et Euroopa Keskpank on järgmisel aastal siiski intressimäära kasvatamas. Samuti on ärikinnisvara ringkondades juba räägitud asetleidnud intressimäärade tõusust. See muudab edasiste prognooside tegemise keerukaks.
„Lühemas perspektiivis ehk eesoleva 12 kuu osas on üsna raske prognoose teha. Palju sõltub sellest, kui kaua kestab ja kui suur saab olema seni mõõdukana püsinud korterituru tehingute arvu langus,“ hindas Tarvo Teslon. „Pikemas ehk kahe-kolmeaastases perspektiivis võiks arvata, et pigem positiivne majanduskeskkond annab kinnisvaraturule võimaluse hoida stabiilselt kõrget tehingute arvu ja mõõdukas tempos jätkuvalt kerkivaid hindu. Teiste sõnadega – kinnisvaraturu kontserdil tuleb järgmine lugu eelmisest pisut aeglasemas tempos, kuid pidu siiski jätkub,“ prognoosis Tarvo Teslon.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
