Järgneb kommentaar 2010. a. IV kvartalit kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele.
Kinnisvaraturgu mõjutavad majandustegurid ei ole tänaselgi päeval veel väga rõõmustavad. Siiski peame tõdema, et ettevõtete ja kindlasti ka eraisikute meelestatus on positiivne. See tähendab, et arengud kinnisvaraturul tõotavad tulla positiivsed. Positiivsus ei tähenda siin kiiret kümnetesse protsentidesse kasvavat hinda, vaid eelkõige mõistlikul tasemel püsivat tehingute arvu, mis tagab nii ostjatele, kui müüjatele likviidse turu.
- Töötute arv pisut langenud. 2010. a. III kvartali seisuga oli statistikaameti andmetel Eestis töötute arv langenud 106 000 inimeseni. Tööga hõivatute hulk aga suurenenud 578 000 inimeseni.
- Palgalangus pöördus napiks tõusuks. 2010. a. III kvartali keskmine palk oli 750 €. Keskmine palk oli võrreldes eelmise aastaga juba teist kvartalit järjest tõusus. Tõusunumbriks siiski vägagi napp 0,9%.
- Ehitustööde maht kukub juba 10 kvartalit. 2010. a. III kvartali ehitustööde maht oli 599 miljonit eurot ehk aastatagusest 7,1% vähem. Tegemist on juba kümnenda kvartaliga, mil ehitustööde maht on langenud.
- Põhivarainvesteeringud väiksed. 2010. a. III kvartali põhivarainvesteeringud jätkuvalt langesid. Investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse olid aga 2010. esimese kolme kvartali jooksul aga isegi kolm korda väiksemad, kui 2009. aastal.
- Intressimarginaal langeb, kuid intressimäär püsib. 2010. a. IV kvartali euro-põhiste eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 3,3% ehk samal tasemel, kus see on püsinud juba 5 kvartalit. Tõusva euribori valguses tähendab see euriborile lisanduva intressimarginaali vähenemist.
- Laenujäägid alla 6 miljardi euro. 2010. a. IV kvartali lõpuks kukkus eluasemelaenude jääk alla 6 mld euro ehk samale tasemele, kus see oli 2008. a. alguses. Aastatagusega võrreldes langes laenujääk 2%.
- Eluasemelaenude käive tõuseb. 2010. a. viimase kvartali eluasemelaenude käive oli 5% kõrgem, kui aasta varem. Siiski jäi 2010. a. uute eluasemelaenude väljastamine 2009. aastale 6% võrra alla.
- Ärilaene väljastati enam. Äriühingute laenujääk langes aastaga 7% ehk 2010. a. lõpuks 6,6 miljardi kroonini. Aastane äriühingutele väljastatud laenukäive siiski aga samal ajal kasvas 1,8 miljardi euroni. Aastane uute laenude kasv oli seega 4%.
- Eraisikute laenukoormus endiselt väheneb. Vähenenud laenude väljastamise positiivne efekt on vähenev laenukoormus. 2010. a. III kvartali lõpuks vähenes eraisikute laenukoormus 51,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Veel 2009. a. IV kvartalis oli eraisikute laenukoormuseks 54,1%.
- Uute eluruume arv kolmekordistus. 2010. a. IV kvartalis sai kasutusloa 987 uut eluruumi ehk pea kolm korda eelmisest kvartalist rohkem. Siiski sai 2010. aasta jooksul kokku kõigest 2324 uut eluruumi 2009. a. 3026 uue eluruumi vastu.
- Mitteeluruume valmis vähem. 2010. a. jooksul oli kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 442 000 ruutmeetrit. Veel aasta varem sai kasutusloa 798 000 m² uusi mitteeluruume. Seega on langus pisut vähem kui kaks korda.
- Kinnisvaratehingute arv tõuseb jätkuvalt. 2010. a. IV kvartalis tehti 11 930 kinnisvaratehingut koguväärtusega 422 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes tehingute arv 6 ja tehingute väärtus 1% võrra.
- Euro tulek turgu ei muutnud. 2011. a. esimese päevaga saabunud eurost kardeti ehk kõige enam üle öö ülespoole ümardatud kinnisvarahindu. Jaanuarikuise esialgse kokkuvõtte alusel võime tõdeda, et euro saabumine pisut ehk pärssis kinnisvaratehingute arvu, kuid hindadele mõju selles ülilühikeses perspektiivis siiski puudus.
Kinnisvaraturgu mõjutavate tegurite puhul võib enamasti märkida, et langus jätkub või on langus alles pidurdumas. Midagi väga positiivset pole ühegi mõjuri juures täheldada. See tekitab vägisi küsimuse, miks on kinninsvaraturul, ja eelkõige just elamispindade turul, sedavõrd palju positiivseid noote?
Usun, et kinnisvaraturu positiivne suundumus on põhjendatud. Seda eelkõige sel põhjusel, et kuigi ehk numbrid on veel aastatagusega võrreldes negatiivset pilti näitamas, siis nii tarbijate, kui ettevõtete meelestatus on positiivne ning edaspidistes suundumustes nähakse pea kõikjal edasise kukkumise asemel kriisi lõppu ning uue mäkkerühkimise algust.
Tõotab tulla väga huvitav aasta.
Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee