Kinnisvaraturg on endiselt langemas. Langustempod kinnisvaraturgu mõjutavates valdkondades on aeglustumas ning loodetavasti tähendab see peatsselt saabuvat turu põhja, millest võiks alguse saada turu taastumine. Oluliste kinnisvaraturgu mõjutavate teguritena on palgakasv pöördunud negatiivseks, samuti on endiselt kiires tempos vähenemas pankade väljastatavad (eluaseme-)laenude mahud.
- Töötute arv kasvab. 2009. a. I kvartali seisuga oli Eestis 79 000 töötut ehk aastatagusest pea kolm korda rohkem. Positiivne on see, et iganädalaselt lisanduvate töötute arv on hakanud aasta teises kvartalis vähenema.
- Palgatõus pöördus negatiivseks. 2009. a. I kvartalis oli palga kasv võrreldes eelmise aastaga -1,5%. See tähendab, et palk langes aasta baasil esimest korda kogu krooni kehtivuse aja jooksul. Keskmiseks kuupalgaks oli 2009. a. I kvartalis 12 147 krooni.
- Ehitustööde maht vähenes kolmandiku. Ehitustööde maht 2009. a. I kvartalis oli 8,2 miljardit krooni ehk aastataguses 30,6% vähem. Kesised laenuvõimalused ja ettevõtete vähene valmidus investeerida tõenäoliselt jätkavad ehitusmahtude langust edaspidigi.
- Hoonete ja rajatiste soetamine suurenenud. Põhivarainvesteeringud on 2009. a. I kvartalis võrreldes mullusega vähenenud 10% võrra 8,5 miljardi kroonini. Samas on aastaga suurenenud investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse 30% võrra 2,3 miljardi krooni tasemele.
- Euribor jätkab langust. Eluasemelaenude intressimäära baasiks olev euribor langes 2009. a. II kvartali lõpuks rekordiliselt madalale 1,313 protsendini. See on aidanud eluasemelaenude intressimääral langeda 3,9 protsendini. Veel aasta tagasi oli euribor 5,2 ja intressimäär 6,1%.
- Pangad vähendavad laenuportfelle. Eluasemelaenude kui eraisikulaenude jäägid ehk pankade laenuportfellide suurused jätkavad eelmise aasta lõpust alguse saanud vähenemise trendi. Eluasemelaenude jääk on 2009. a. II kvartali lõpuks kvartaliga vähenenud 400 miljoni krooni võrra 96,3 miljardi kroonini, eraisikulaenude portfell on vähenenud 900 miljoni krooni võrra 118,7 miljardi kroonini.
- Laenukäive kukub kivina. 2009. a. II kvartalis väljastati uusi eraisikulaene 2,7 ja eluasemelaene 1,8 miljardi krooni väärtuses. See teeb aastaseks laenumahu vähenemiseks vastavalt 6,6 ja 5,5 miljardit krooni. Laenukäibe tipust on kukkumine üle viie korra.
- Äriühingute laenumahud kahanevad. 2009. a. II kvartalis väljastati äriühingutele laene 8,4 miljardi krooni väärtuses, laenujääk oli 115 miljardit krooni. Analoogselt eluasemelaenudele on laenujääk kahanemas, laenukäive on aastatagusega võrreldes vähenenud 5,9 miljardi krooni võrra.
- Laenukoormus suureneb. Eraisikulaenujääk küll kahaneb, kuid sellest kiiremini kahaned sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Seeläbi on 2009. a. I kvartali seisuga suurenenud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe juba 49,5 protsendini.
- Valminud eluruumide arv suurenes. 2009. a. II kvartalis valmis Eestis 951 uut eluruumi kogupinnaga 84300 ruutmeetrit. See on eluruumide arvu osas üle poole võrra rohkem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuid siiski 400 võrra vähem aastatagusest.
- Uute mitteeluruumide arv kasvab. 2009. a. II kvartalis sai kasutusloa 229 uut mitteeluruumi ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 20 võrra.
- Kinnisvaratehingute arv sesoonses tõusus. 2009. a. II kvartalis tehti Eestis 9831 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,3 miljardit krooni. Tehingute arv on aasta esimesest kvartalist suurem, kuid seda ainult iga-aastase sesoonse turu elavnemise tõttu. Aastatagusest ajast tehti 2009. a. II kvartalis 30% võrra vähem kinnisvaratehinguid, nende tehingute väärtus langes aastaga 55% võrra.
Kinnisvaraturg on jätkuvalt nii tehingute kui tehingute väärtuse alusel jätkuvas languses. Üksikud tehingute arvu tõusud on osutunud eranditeks, mis turgu pöörata ei ole suutnud.
Siiski võib turul näha rohkem positiivseid märke kui veel napid kolm kuud tagasi. Euribor on jätkuvalt madal ning pisut on langenud ka uute laenude intressimäär. Aastatagusega võrreldes on küll tehingute arv suures languses, samas on turul tunda suvele ebakohast aktiivsuse tõusu. Kahtlemata on positiivne Swedbank’i vihje, et nad võiksid kaaluda eluasemelaenu omafinantseeringu määra vähendamist.
Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee
Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. II kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.
