Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on 62,9 punkti tasemel. Nüüdseks on KV.EE indeks hakanud näitama väga nappi, kuid siiski stabiilset tõusu.
Korterite pakkumishindade tõusu taga on muidugi eelkõige Tallinna korterite hinnatõus. Tallinnas on ühtlasi kasvanud nii korterite pakkumishinnad, kui ka tehinguhinnad. Maa-ameti esialgsetele andmetele tuginedes on 2013 III kvartali korterite tehinguhinnad aastatagusest Eestis 9 ja Tallinnas 16% kõrgemal.
Selged tehingute trendid joonistuvad välja ka Tartus. Teistes suuremates tõmbekeskustes on elamispindade turg sedavõrd õhuke ja hüplik, et turu ühesest liikumissuunast rääkida on raske. Näiteks Eesti suuruselt kuuendas linnas Viljandis on tänased korteritehinguhinnad aastatagusest 4,5% allpool. Kohtla-Järvel on languseks isegi 15% Narva 15% kasvu kõrval.
Tallinna-Tartu korterite hinnatõusu põhjuseks on kasvanud keskmine palk, kuid eelkõige siiski soodsad laenutingimused. Uute eluasemelaenude intressimäärad ei olnud isegi mitte kinnisvarabuumi parimatel aegadel sedavõrd soodsad, kui need on täna. Juulikuine keskmine eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2,5%.
Korterite tehinguhindasid on kergitanud ka hea kauba nappus. Kinnisvarasektori omapäradest tulenevalt ei ole uut kinnisvara võimalik kiiresti „juurde toota“. Mõistliku hinnaga pakkumised on ükshaaval ära nopitud nagu sügisesed punased ladvaõunad.
Nii on portaali KV.EE korteripakkumiste hulk kukkunud aastataguselt 19 725 pakkumiselt tänaseks 17 621 pakkumiseni. Pakkumiste arvu aastaseks vähenemiseks teeb see 11%.
Seejuures võime KV.EE pakkumiste arvu vaadates tõdeda, et muutused elamispindade turul on pannud inimesi majandusreeglite järgi käituma. Kerkinud hinnataseme juures on korterite pakkumiste arv täna siiski kõrgemal, kui käesoleva aasta alguskuudel.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
