Eesti maakonnakeskuste korteriturg liigub hüplikul, kuid kindlalt positiivsel rajal. Tehingute arv kui turu tervise kõige olulisem näitaja liigub tõususuunas, samuti kerkivad inimeste rikkuse kasvades korterite ruutmeetrihinnad, kommenteerid elamispindade turu arenguid portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.
2018. a mai kuus tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 2032 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis korteritehingute arv 4,6%. Mitmes maakonnakeskuses tehingute arv siiski vähenes, mõnes lausa mitmekümne protsendi võrra. Kuupõhine tehingute arvu langus on tingitud eelkõige tehingute väiksest arvust ja sellest tulenevast andmete hüplikkusest. Pikemat aegrida vaadates näeme, et valdavalt tuleb tehinguid turule juurde.
„Elamispindade tehingute arvu tõusutrend näitab inimeste head kindlustunnet. Üldine kindlustunne on see, mis annab tugeva aluse oluliste otsuste, sh koduostu otsuste langetamiseks. Oluline kindlustunnet tekitav tegur on kõrge tööhõive, mis tagab regulaarse sissetuleku ja igapäevase hea endaga hakkamasaamise,“ hindas Tarvo Teslon.
Korteritehingute hinnad järgivad tehingute tõusutrendi. Enamus maakonnakeskustes on korteritehingute hinnad viimase 3-4 aastaga kerkinud 30-40%.
„Korteritehingute kallinemise taga on Eesti inimeste jõukamaks muutumine. Tugev tööjõuturg tagab viimastel aastatel 6-8% lähedal püsinud keskmise palga kasvu. See loob rikkust ja ostujõudu, mis viib tõusule ka kinnisvarahinnad,“ põhjendas Tarvo Teslon kiiret korterite kallinemist.
Tulevikusuunas vaadates võiks eeldada seniste suundumuste jätku ehk aktiivset elamispindade turgu mõõduka kinnisvara kallinemisega.
„Seni kuni tööjõuturul kardinaalseid muudatusi aset ei leia, ootame kinnisvaraturu positiivsete trendide jätku. See tähendab, et maakonnakeskustesse, eelkõige väiksematesse maakonnakeskustesse tuleb kinnisvaratehinguid juurde ja jätkub elamispindade mõõdukas ehk sissetulekute kasvuga samas proportsioonis püsiv hinnatõus,“ vaatas Tarvo Teslon tuleviku suunas.
