Kinnisvara pakkumishindade taset peegeldav KV.EE indeks jätkas ka kahel viimasel nädalal vaikset liugu hindade mäe nõlvast allapoole. Tõsi – mõlemal nädalal vaid oli kahanemiseks kõigest 0,1%.
Aastataguse ajaga võrrelduna on KV.EE indeks langenud 9 protsenti. Kinnisvara reaalsed tehinguhinnad on meil samas maa-ameti andmete põhjal aastaga Eestis keskmisena kahanenud tervelt 12 protsenti.
Üsnagi suur vahe indeksi ja reaalsete tehingute hinnalanguse vahel näitab seda, et tänane eluasemeturg on muutunud justkui idamaiseks turuks, kus kauplemine on erandi asemel raudne reegel. Ostja, kes tehingu tegemisel kauplemata jätab, teeb tehingu turu keskmise tasemega võrreldes liiga kõrge hinnaga.
Edaspidi toimub hindade korrigeerumise loogika järgmiselt. Teistest pakkumishindadest lähtuval hinnatasemel müüki pandud korter ei leia portaalis ostjate tähelepanu – klikke jääb väheseks. Tähelepanu puudumisel kaovad objektikülastused. Ja nii kindlasti müügitehinguni ei jõua.
Tähelepanu võitmiseks on võimalus hinda alandada. (See alandab ka KV.EE indeksit.) Hinnaalandamine aga vähendab reeglina müüja aktsepteeritavat kauplemisruumi ehk teisisõnu paneb müüja kohe pakkumise välja “õige” hinnaga.
Täiendavalt võiks siin veel märkida, et KV.EE indeksi langus on äärmiselt tagasihoidlik võrreldes 17. märtsil Äripäevas avaldatud Viljar Arakase prognoosiga. Prognoosis tõi endine Arco Vara juht välja perspektiivi, et lähima kümne aasta jooksul kinnisvarahinnad aastatagusele tipptasemele tagasi ei jõua. Tegemist on ühe kõige mustemates värvides Eesti kinnisvaraturgu kirjeldava üllitisega.