Laenu- ja liisinguportfell oli septembri lõpus aastatagusega võrreldes 0,8% suurem, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht hakkas eelkõige tänu ettevõtete suurenenud laenuaktiivsusele püsivalt kasvama juba aprillis. Septembrikuist kasvu mõjutas täiendavalt ühe turuosalise grupistruktuuris toimunud muudatus, mille tulemusena lisandus laenumahu koondnäitajasse arvestatav osa seni vaatluse alt väljas olnud liisinguid. Seda arvestamata oleks laenu- ja liisingportfelli aastakasv piirdunud 0,1%ga.
Ettevõtetele väljastatud uute laenude aastakasv püsis eelmise kuu 25% tasemel. Kuu jooksul võtsid ettevõtted lühi- ja pikaajalisi laene ning liisinguid kokku üle 700 miljoni euro väärtuses. Tööstussektori ettevõtted kaasasid septembris pikaajalisi laenuvahendeid kõige rohkem (43 miljonit eurot), nii et nende osa moodustas ligi veerandi laenukäibest.
Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus septembris 5%le. Ehkki septembris sõlmitud laenulepingute arv ja laenukäive olid viimaste aastate suurimad, on eluasemelaenuturul stabiliseerumise märke ning suvekuudel aset leidnud kiire kasv on mõnevõrra raugenud.
Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis eelmise kuu 2,7% tasemel. Samal ajal alanes jätkuvalt 6 kuu EURIBOR, mis on valdava osa laenulepingute baasintressimäär. Seetõttu tõusis uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal 2,2%ni, mis on viimase kahe aasta kõrgeim näitaja. Ettevõtluslaenude keskmine intressimäär on olemuselt väga volatiilne, sõltudes vastaval kuul väljastatud laenuprojektide erinevatest riskitasemetest. Septembris alanes ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,9%le.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis kahanes 4,1%ni. Pikaajalises maksevõlgnevuses laenude maht vähenes septembris ligi 22 miljoni euro võrra, eeskätt lootusetuks hinnatud laenude bilansist mahakandmise tõttu.
Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht vähenes septembris 107 miljoni euro võrra. Hoiusemahu vähenemise taga olid peamiselt ettevõtted. Kuu lõpus oli ettevõtete ja majapidamiste pangakontodel vahendeid kokku 8,4 miljardi euro väärtuses ehk 8,8% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.
Eestis tegutsevad pangad teenisid kolmandas kvartalis 78 miljonit eurot puhaskasumit. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes puhaskasum 13%. Varade suhtes arvutatud puhaskasumlikkus alanes 1,6%ni, mis on siiski endiselt suhteliselt kõrge tase. Pankade kasumlikkust vähendab madal baasintressimäärade tase. Ehkki väga madalad intressimäärad aitavad kahandada ka pankade kaasatavate vahendite hinda, on mõju pankade intressitulu langusele siiski suurem. Puhas intressitulu vähenes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes rohkem kui 12%.
Allikas: Eesti Pank
