Hinnanguliselt soetatakse ligi 90% elukondlikust kinnisvarast pangalaenu abil. Nii kasvas eluasemelaenude käive eelmisel aastal 2000. aastaga võrreldes ligemale poole võrra, moodustades aasta lõpus 2,8 miljardit krooni.
2000. aasta kinnisvaraturu esimese märksõnana mainiti laenuturgu ja selle aktiveerumist. 2001. aasta annab laenuturu aktiivsusest juba uue arusaama – eluasemelaenude käive kasvas 2001. aastal võrreldes 2000. aastaga jõulised 46% ehk 1,8 miljardilt kroonilt 2,8 miljardi kroonini. 2000. ja 1999. aastal oli vastav suurenemine 37%.
Laenuandjate valmidus laenu väljastada ja seda veelgi ergutavad üliaktiivsed turundusmeetmed olid olulised tegurid, mis suurendasid nõudlust kinnisvaraturul ning seeläbi kinnisvarahindasid. Pankade väljastatud eluasemelaenude jääk suurenes 2001. aasta detsembri lõpu seisuga 6,1 miljardi kroonini ehk võrreldes 2000. aastaga 35%.
Eluasemelaenude intressimääral on alates 2000. aasta III kvartalist olnud kindel suund allapoole. Toonaselt viimase paari aasta tipptasemelt on eluasemelaenude hind langenud kroonipõhistel laenudel 12,4 protsendilt 2001. aasta lõpuks 8,6 protsendini. Euro ja Saksa marga baasil antud laenude puhul on need intressimäärad vastavalt 10,4% ja 7,8% ning 11,5% ja 10,3%.
Äriühingute laenude puhul oli 2000. aasta stabiilsuse musternäide – kvartali jooksul väljastatud laenude maht suurenes jooksvalt paari protsendi jagu. 2001. aastal seevastu oli laenukäive eelmisest aastast 14% väiksem. Vähenevale laenukäibele vastupidises suunas liikus äriühingutele väljastatud laenude jääk, mis suurenes aastaga 11%.
Äriühingutele antud laenude intressimäärad on tunduvalt stabiilsemad kui eluasemelaenudel ning need on püsinud valdavalt vahemikus 7-10%. 2001. aasta detsembriks oli odavaim euro baasil väljastatud laen, mille intressimäär oli 5,57%. Eesti kroonis antud laenude intressimäär oli seevastu 2001. aasta kestel pidevalt 2000. aasta näitajast kõrgem.
2002. aastalt on raske oodata eluasemelaenu turu jätkuvat laienemist samas mastaabis. Pigem on arvata laenuturu muutumist konservatiivsemaks, mis vähendab nõudlusepoolset survet kinnisvarahindadele.
Äriühingutele väljastavate laenude turg on stabiilsuse saavutanud ning tõenäoliselt jätkub areng samal teel ning seda suunavad peamiselt maailmamajanduse arengud. Paraku on selles osas käesolevaks aastaks negatiivseid prognoosid.
Artikkel on avaldatud 04.02.2002 väljaandes Äripäev –
