Teisipäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Energia avastuskeskuses konverents „Liginullenergiahooned täna ja homme“, kus teadlased, ehitusasjatundjad, õigusloomespetsialistid ja riigiametite esindajad annavad ülevaate liginullenergia hoonetega seotud teadusuuringutest, testimisest, ettevalmistustest seadusandluse muutmiseks ning tellijate valmisolekust.
Alates 2019. aasta 1. jaanuarist jõustub Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiiv, mille järgi peavad kõik hooned, mis on ehitatud pärast 31. detsembrit 2018, olema nullenergiahooned, ehk tootma sama palju energiat, kui tarbivad.
Konverentsi ühe peakorraldaja, Tallinna Tehnikaülikooli professori Jarek Kurnitski sõnul on tulevik liginullenergia päralt. „Alates 2019. aastast kehtib direktiiv kõigile avaliku sektori ehitistele (erasektorile alates 2021. aastast), kuna avalik sektor peab arengu kiirendamiseks eeskuju näitama. Päris nullini ei ole võimalik jõuda ja seetõttu on õigem öelda liginullenergiamaja. Nullenergia nõue kehtib läbivalt, erasektori puhul nii elamutele kui ka äripindadele. Olemasolevaid hooneid nõue mõjutama ei hakka, kuid kõiki uusi ehitatavaid hooneid küll, “ selgitab Jarek Kurnitski.
Konverentsi esimeses osas antakse ülevaade liginullenergiahoonetega seotud teadusuuringutest ning tutvustatakse valminud juhendmaterjale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja räägib ettevalmistavatest tegevustest ja seadusandluse muutmisest liginullenergiahoonete ehitamiseks. Milline on tellija poolne valmisolek, tutvustab Riigi Kinnisvara AS esindaja.
Konverentsi teises pooles jagatakse praktilisi kogemusi seni ainsa avaliku hoone – Rakvere liginullenergia büroohoone näitel; räägitakse ehituse maksumuse kujunemisest ja kontrollist. Konverentsi lõpetab Eesti Arengufondi esindaja ettekanne liginullenergiahoonete tulevikust laiemalt.
Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Tallinna Tehnikaülikool, konverentsi toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm Mobilitas.
