Tallinnas asuv Laki tänava piirkond on koduks ligi 500-le ettevõttele. Piirkond on aastakümneid olnud populaarne ehitus-, auto-, tootmis- ja tööstusettevõtetele. Selle koha üks eripärasid on firmade-vaheline sünergia, tänu millele on kommunikatsioon ja logistika kiire ja tõhus. Samas aga seisavad mitmed sealsed ettevõtted probleemi ees – nimelt on kogu see ala olnud aastaid üsna muutumatu.
Piirkond hõlmab endas Laki, Artelli ja Forelli tänavaid ning Kadaka, Mustamäe ja Tuuliku teed. See on tõeline ehitus- ja autoettevõtete “meka”, kus üheskoos ollakse mõne kilomeetri raadiuses tarnijate, klientide ja tootjatega.
Ettevõtete kasvu- ja arenemistempo on olnud oluliselt kiirem ning jõudsam, kui sealse hoonestuse ja taristu oma. Eriti kriitiline on olukord multifunktsionaalsete kontor-ladu-kaubandushoonete, kaubanduspindade ja laohoonete seas. Ruumipuudus pärsib ettevõtete kasvu ning üha rohkem vaadatakse ringi, kuhu oleks võimalik edasi liikuda.
Samuti on paljud sealsed äripinnad stagneerunud, hooned on vanad ja räsitud. Mitmete majade puhul on üürnikud kurtnud puuduva küttesüsteemi või liialt suurte kõrvalkulude üle. Ühes hoonetekompleksis puudub haldus aga üldse – talviti kukuvad jääpurikad autodele, lumi on koristamata ning tee ja hoov auklikud.
Kuid ettevõtete-vaheline sünergia on see, mis hoiab piirkonnas nõudlust üleval. Veel enam, üha enam sarnaste tegevusaladega firmasid soovib Laki tänava kanti koonduda ning kolida. See piirkond vajab uut hingamist, sest omab tegelikult tohutut potentsiaali. Mitmete ettevõtete juhid ütlesid mulle kui ühest suust, et nad on nõus maksma tänasest rohkem üüri või isegi ostma oma äripinna selles samas kvartalis, kuid eelduseks on kaasaegsete ja suuremate ruumide olemasolu. Lisaks uutele pindadele on vaja investeeringuid ka infrastruktuuri, sest praegune teede kvaliteet, näiteks Laki ja Kadaka tee ristmik ei kannata kriitikat.
Paremas korras on Laki tänava Tammsaare tee poolne ots. Sinna on viimasel kümnendil ehitatud soliidsed büroohooned, kus ruutmeetrihind küündib 10 euroni. Praegu on piirkonda kerkimas veel üks hoone – Decora Maja, kuhu lisaks samanimelisele kauplusele on võimalik kolida ka ettevõtetel, mis soovivad A-klassi kvaliteediga büroopindu. Paraku ei leevenda see hoone veel kõigi piirkonnas tegutsevate ettevõtete kaubandus- ja laopindade vajadust. Arvestades firmade profiili, siis tasuks kinnistuomanikel kaaluda multifunktsionaalsete äripindade arendamist. Samas tuleb tõdeda, et nii lihtne see alati polegi. Mitmed omanikud oleks valmis arendama, aga ehitushind viib üürihinna nõnda kõrgele, et turg ei võta seda vastu. Nokk kinni, saba lahti. Seetõttu ollakse edasi vanades hoonetes, kus üürihind väike ja tingimused nii öelda üleelatavad.
Laki tänava piirkonnas on laopindade üürihinnad 2-4 €/m2, büroopinnad jäävad vahemikku 4-10 €/m2 ja kaubanduspinnad on vahemikus 3-7 €/m2.
Ostu- ja üürisoovidega kliendid on aasta-aastalt muutunud kogenenumaks ning teavad turuhindu täpselt. Tihtilugu üritatakse müüa kinnistuid liiga kallilt, lootuses, et saabub “näljas” klient, kes krundi iga hinna eest tahab ära osta. Nii see ei ole, sest ostukliendid teevad otsuseid kaalutletult ja pigem ei torma, kui objekti hind ületab turuhinda.
Nagu eelnevast järeldub, on Laki tänava piirkond tõeliselt suure potentsiaaliga. Nüüd aga tuleb leida võimalused ja tahe see ära kasutada ning kogu areaalile uus hingamine anda.
Kristjan Ploompuu
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler
