Tallinna linnavalitsus kavatseb lõpetada lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu menetluse ning peab ühtlasi otstarbekaks alale uue detailplaneeringu koostamine algatada.
Tallinna lauluväljaku ala arendamiseks loodud ajutise komisjoni 16. septembri 2016 koosolekul lepiti kokku, et detailplaneeringu edasine menetlemine on otstarbekas lõpetada, kuna pikalt peatatud detailplaneering ei ole enam ajakohane ning erinevate huvigruppide huve ning eelkõige laulupidude vajadusi arvestav.
„Detailplaneering sai koostatud Tallinna Lauluväljaku AS-i soovidest ja vajadustest lähtuvalt ning kõigi huvitatud osapooltega kooskõlastatult. Esiplaanil on olnud just nimelt laulupidude korraldamise vajadused,“ ütles linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas. „Hirm, et lauluväljaku ala soovitakse arendada põhifunktsiooni kahjustades, on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu. Ent selliste hirmude maandamiseks on otstarbekas detailplaneeringu tegemist just nimelt laulupidude korraldajate eestvõttel nullist alustada.“
Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli Tallinna Lauluväljaku maa-ala planeerimine kaasaegseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ja vaba aja veetmise kohaks ja määrata ehitusõigus olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, hoonetele juurde- ja pealeehituste rajamiseks ning uute hoonete püstitamiseks ja planeeritavate kruntide kasutamise tingimused. Kesklinnas asuva planeeritava ala suurus oli 26,39 ha.
Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 25. märtsi 2009 korraldusega ning võetiu vastu Tallinna Linnavalitsuse 30. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu koostamist soovis Tallinna linn.
Peale vastuvõtmist korraldati detailplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu. Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak ettepanekul detailplaneeringu edasine menetlus peatati, kuna kaaluti võimalust kavandada Tallinna lauluväljaku territooriumile ka tantsuväljak tantsupidude läbiviimiseks. Kuna tänaseks on kokku lepitud, et linn ja riik toetavad Kalevi staadioni rekonstrueerimist ning tantsupidusid korraldatakse ka edaspidi Kalevi staadionil, siis puudub vajadus tantsuväljaku rajamiseks Tallinna lauluväljaku territooriumile.
Kuna Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus on avaldanud soovi koostöös Eesti Arhitektide Liiduga töötada välja visioon Tallinna lauluväljaku arendamiseks, mis ühtlasi väärtustaks enam laulupidude traditsiooni, ning kuna alale koostatud detailplaneeringu menetlus on olnud peatunud mitu aastat ning vajaks seetõttu ajakohastamist, siis on Tallinna lauluväljaku arendamise ajutise komisjoni koosolekul kokku lepitud, et detailplaneeringu edasine menetlemine lõpetatakse ning pärast uue kontseptsiooni väljatöötamist esitatakse linnale taotlus detailplaneeringu algatamiseks.
Tallinna linnavalitsus moodustas tänavu juunis lauluväljaku ala arendamiseks ajutise komisjoni. „Ajutise komisjoni loomine tulenes vajadusest teha Tallinna lauluväljaku alale parimal viisil sihipärase kasutamise tagamiseks erinevate osapooltega tõhusat koostööd,“ ütles Aas. „Ajutine komisjon peab määratlema prioriteedid, ühised huvid ning erinevate osapoolte võimaliku panuse Tallinna lauluväljaku kui laulupeo traditsiooni hoidmise seisukohalt võtmetähtsusega objekti arengusse.“
Aas tõdes, et lauluväljak ja lähiala vajavad pikaajalisemat strateegiat ja arenguvisiooni. „Paljud murekohad on seotud märkimisväärse investeeringuvajadusega,“ ütles Aas. „Otstarbekas oleks leida selleks vahendid linna ja riigi koostöös.
Tallinna lauluväljakul on sümboolne ja püha tähendus Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel ning see on ehitatud ja loodud laulupidude jaoks. Eesti Kooriühing on tõstatanud rea murepunkte seoses lauluväljaku ja seda ümbritseva territooriumiga.
Tallinna lauluväljaku arendamiseks võimaluste leidmine on pakiline küsimus, sest juba 2017. aastal toimub XII noorte laulupidu, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik oma 100. juubelit ning 2019. aastal saab laulupidude traditsioon 150 aastaseks.
„Lauluväljaku maa-ala detailplaneeringu koostamist peaks vedama Laulu- ja Tantsupeo SA koostöös Tallinna Lauluväljaku AS-iga,“ ütles Aas. „Lauluväljakut on tarvis eeskätt laulupidude jaoks ning nemad kui üldrahvaliku suurpeo otsesed korraldajad teavad kõige paremini, milliseks tuleb see ala kujundada, et üha rahvarohkemaks muutuvad peod seal võimalikult mugavalt ja turvaliselt maha peetud saaks.“
Aas tõdes, et lauluväljaku detailplaneering on aastaiks seisma jäänud, samas oleks hea kui kogu lauluväljaku ala saaks lõpuks kõiki soove ja vajadusi arvestades läbi planeeritud. „Lõpuks on see ju kõigi huvides,“ rõhutas Aas. „Lauluväljakule on detailplaneeringut tarvis just nimelt põhifunktsiooni parema täitmise tagamiseks.“
