Jaekaubanduse mahu järsk langus joonistab petliku pildi tegelikust olukorrast. Tarbijad on viimastel kuudel tõesti olnud tagasihoidlikumad ning ostukulutusi aasta taguse ajaga võrreldes vähendanud, kuid 13%-ne langus peegeldab peamiselt möödunud aasta kõrget võrdlusbaasi ja mitte niivõrd märtsis toimunud äkilist tarbimise vähendamist. Meenutuseks, veebruaris oli jaekaubanduse tase aastavõrdluses vaid 6% nõrgem. Vahepeal ei ole olukord oluliselt kehvemaks muutunud, sest kuises võrdluses kasvas märtsis jaekaubanduse müügimaht koguni 17%, sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal püsis müügimaht samal tasemel. Statistika võlu ja valu.
Müügimahu kahanemine oli laiapõhjaline, suurima panuse andsid ehitus- ja elektroonikapoed ning tehnikakauplused. Toidukaupade müük supermarketites vähenes ligikaudu kolm korda vähem kui tööstuskaupade müük ning kütuse müük oli vaid kerges miinuses.
Sarnaselt tugevat jaemüügi kahanemist näeme tõenäoliselt ka aprillis, sealt edasi peaksid müüginumbrid ilusamaks muutuma. Paraku ei muuda see olematuks tõsiasja, et hinnad on poes märksa kallimad kui möödunud aastal ning inimeste ostujõudu survestab üha enam ka suurenev intressikulu laenumaksetelt. Tänavu jäävad palgakasv ja hinnatõus samasse suurusjärku, mis tähendab, et keskmine reaalne sissetulek ei muutu oluliselt. Palgatõus ei jagune erinevate tegevusalade vahel kindlasti ühtlaselt, kuid valitsuse otsuste taustal (alampalga tõstmine, õpetajate, päästjate jm palgatõus) on suur osa haavatavamatest ühiskonnagruppidest kaetud. Üldist ostujõu paranemist on oodata järgmisel aastal kui hinnakasv peaks taltuma ning palgad taas suhteliselt kiiremini kasvama.
