Statistikaameti värskete andmete taustal süvenesid majandusraskused neljandas kvartalis ning vedasid ka aasta kokkuvõttes sisemajanduse kogutoodangu suuremasse langusesse kui oodatud. Uute andmete kõrval korrigeeriti ka varasemate kvartalite tulemusi mõnevõrra nõrgemaks, mis aitas samuti kaasa negatiivsele üllatusele. Võrreldes eelnenud aasta neljanda kvartaliga kahanes kogutoodang 4,1%. Kvartaalses võrdluses ulatus majanduslangus aasta lõpus 1,6%ni.
Aasta kokkuvõttes suudeti lisandväärtust kasvatada pooltes tegevusalades, kuid paraku on suur osa neist majandusstruktuuris üsna väikese osakaaluga. Suurim positiivne panus tuli majutuse ja toitlustuse tegevusalalt, mis paistab olevat koroonapandeemia hädadest lõplikult üle saanud. Lisaks sellele kasvasid ka logistika- ja ehitussektor ning erinevad äriteenused. Kasvu pidurdasid kinnisvaraalane tegevus ja kaubandus ning mõnevõrra üllatuslikult ka põllumajandus- ja energiasektor. Majanduse üheks alustalaks olev töötlev tööstus püsis aasta kokkuvõttes samal tasemel kui aasta varemgi.
Fakt, et aasta lõpus majandusolukord halvenes, ei olnud kindlasti üllatus. Sellele viitasid sisuliselt kõik varem avaldatud majandusindikaatorid. Tööstustoodangu maht ja kaubaeksport vähenesid neljandas kvartalis 10%, ehituse maht 9% ning müük jaekaubanduses 5%. Inflatsiooni mõningane taandumine aasta lõpus ei suutnud seda trendi murda, lisaks püsib hinnakasv siiani absurdsel tasemel 18% juures. Kuigi senised prognoosid näitasid, et majanduslangus jäi aasta kokkuvõttes pigem 0,5% juurde ehk ligikaudu ühe protsendipunkti võrra väiksemaks kui täna avaldatud olid neljanda kvartali andmed prognoosidega siiski üsna hästi kooskõlas. Peamine erinevus prognoosidega tekkis 2022. aasta esimese kvartali kaubandusstatistika korrigeerimisest, mille käigus hinnati sisse imporditud teenuste maht varem arvatust ligikaudu 200 miljoni euro võrra kõrgemaks ning see halvendas nii riigi kaubandusbilanssi kui netoekspordi panust sisemajanduse kogutoodangusse. Sellised andmeparandused on statistikaameti töös üsna tavapärased ning neid tuleb kindlasti ette ka edaspidi.
Kui veel mullu sügisel viitasid tööstusettevõtete hinnangud endiselt laienemisplaanidele ning kurdeti peamiselt tarneahelate ebakindluse ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle, siis tänaseks ei ole need probleemid enam sugugi nõnda olulised. Sisendmaterjali tarnete muutunud logistika loksub iga kuuga järjest rohkem paika ning kuna tootmismahud on vähenenud, siis pole ka lisa tööjõudu enam juurde vaja. Täna on peamiseks probleemiks selgelt nõrgenenud nõudlus nii riigisiseselt kui ka välisturgudelt ning mitmes valdkonnas tunnetatakse teravalt ka konkurentsipositsiooni halvenemist rahvusvahelises võrdluses. Viimast on mõjutanud kindlasti konkurentidest jõulisem sisendhindade kallinemine ning riikide erinev suhtumine erakorralistesse toetusmeetmetesse.
Ettevaates on majanduse väljavaated tagasihoidlikud. Eesti peamised kaubanduspartnerid prognoosivad käesolevaks aastaks väikest majanduslangust, mis jätab vähe lootust välisnõudluse kiireks paranemiseks. Ja kuigi energia ning teiste sisendite hinnad on tipust allapoole tulnud ning vähemalt mõneks ajaks stabiliseerunud hakkab majandust üha enam kurnama ülespoole rühkiv Euribor. Hetkel parima hinnangu põhjal võib majanduse elavnemist oodata aasta teises pooles, mil inflatsioon on loodetavasti taandunud oma harjumuspärasesse suurusjärku.
