Eesti ehitusettevõtted ehitasid tänavu esimeses kvartalis 14% rohkem kui mullu samal ajal. Sarnane tempo on ehituses püsinud juba viimased 12 kuud. Osaliselt peegeldab see tavapärasest madalamat ehitusmahtu 2020. aastal, kuid kindlasti survestab ehitussektorit ka enneolematu defitsiit elamukinnisvaraturul. Kinnisvarapakkumiste arv portaalides on kukkunud ligikaudu kolm korda tasemele, kus ta oli 2006. aastal enne tohutut buumi. See on ka peamiseks põhjuseks, miks kinnisvara hinnad on viimastel aastatel stabiilselt kiiresti kasvanud. Viimase aasta jooksul on hinnatõus saanud muidugi tuge ka mujalt ja väljunud igasugustest raamidest.
Kui reaalne ehitusmaht suurenes esimeses kvartalis 14%, siis nominaalväärtuses lisandus sellele veel ka ehitushindade kasv ligikaudu 20%. Seega tegid Eesti ettevõtted aasta alguses ehitustöid rohkem kui 800 miljoni euro väärtuses. Möödunud aasta alguses jäi sama näitaja veidi alla 600 miljoni euro. Maksu- ja tolliameti andmetel kasvas ehitusettevõtete käive esimeses kvartalis aastavõrdluses koguni 24% ning kiirem kasv toimus just hoonete ehituses.
On selge, et sarnane kasvutrend ei saa pikalt jätkuda. 14%-se aastakasvu juures jõuaksime 5 aasta pärast kahekordse ehitusmahu juurde, kuid selleks pole Eestis ruumi. Kevadkuudest hakkab kasvutempot pidurdama tugevam võrdlusbaas, sest mullu teises kvartalis pääses ehitussektor justkui koroonakammitsaist ja ehitusmaht kerkis hüppeliselt uuele tasemele. Lisaks hakkab kvartalite möödudes tugevamini kohale jõudma ka sõja mõju ehk mitmete ehitusmaterjalide tarneraskused ja kõrged hinnad, mis pärsivad ehitustegevust. Esimeses kvartalis need mõjud sisuliselt puudusid.
