Hinnakasv püsis uue aasta esimesel kuul Eestis oodatult alla kahe protsendi. Möödunud aasta lõpuga võrreldes suurt muutust hinnadünaamikas ei olnud. Prognoositud mootorikütuste kallinemine andis hinnatõusu küll märkimisväärse panuse, kuid jäi tegelikult oodatust tagasihoidlikumaks, sest koroonaviiruse leviku hirmus kukkus nafta hind maailmaturul kuu teises poolel ligikaudu 15%.
Transpordikulutuste kallinemist tasakaalustas viimaste aastate võrdluses odavaim elektri hind, mis ühes veetariifide langetamisega vähendas majapidamiste kulutusi eluasemele. Soodsad ilmastikutingimused on möödunud kuudel toetanud nii hüdro- kui tuuleenergia tootmist ümberkaudsetes riikides ja sooja talve tõttu on ka majapidamiste nõudlus energia järgi olnud väiksem. Elektri hind NordPool börsil oli mulluse jaanuariga võrreldes 45% odavam. Teistest kuluartiklitest mõjutasid tarbija hinnakorvi enim juba traditsiooniliselt kulutused toidule ja vaba aja veetmisele.
Euroalal tervikuna kerkis hinnakasv jaanuaris 1,4%ni, mis jääb endiselt selgelt alla Euroopa Keskpanga (EKP) poolt seatud inflatsioonieesmärgile. Ka euroala inflatsiooni mõjutasid enim kulutused toidule ja energiale. Alusinflatsioon, mille puhul neid volatiilseid tegureid arvesse ei võeta, on aastaid püsinud 1% ümber ning oli ka jaanuaris 1,1%.
Selleks, et inflatsioon jõuaks seatud eesmärgile lähemale ja EKP tunneks ennast piisavalt kindlalt leebe rahapoliitika kokkupoole tõmbamiseks peab alusinflatsioon märgatavalt kiirenema. Praeguse madala nafta hinna puhul on reaalne võimalus, et nafta kallinemine võib ettevaates mingil hetkel inflatsiooni üles kergitada, kuid sellisel juhul oleks kindlasti tegemist ajutise nähtusega, mille põhjal ei saa kujundada rahapoliitikat.
EKP president Christine Lagarde on algatanud ka diskussiooni rahapoliitika strateegia ülevaatamiseks ning välistatud ei ole võimalus, et selle käigus nihutatakse inflatsioonieesmärki allapoole. Nii tekitaks EKP endale kunstlikult võimaluse rahapoliitika normaliseerimiseks, et siis edaspidi taas intressimäärade muutmise kaudu majandust mõjutada. Praeguses negatiivsete intressimäärade keskkonnas on keskpanga käed üsna seotud ja nende võimekus reaalselt majandust mõjutada minimaalne.
