Statistikaameti andmetel kasvas keskmine palk kolmandas kvartalis 3,2%. Arvestades käesolevat keerulist aastat, on see igati positiivne tulemus ning näitab, et Eesti ettevõtjad on pandeemia tingimustes suhteliselt hästi hakkama saanud.
Kui teises kvartalis olid paljud ettevõtted sunnitud palkasid langetama ja keskmine sissetulek kahanes peaaegu pooltel tegevusaladel, siis kolmandas kvartalis jäid palgad aastavõrdluses madalamaks vaid kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses.
Töötutasu hüvitise abimeetme lõppedes suutis suurem jagu ettevõtteid suvel palgad lockdown’i eelsele tasemele tagasi tõsta. Esimese kvartaliga võrreldes jäi palgatase madalamaks vaid elektritootmise, finants- ja kindlustustegevuse, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse valdkondades, kusjuures neist kahe esimese puhul on tegevusala eripärade tõttu tegemist tavapärase nähtusega. Mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses on aga taastumine olnud lihtsalt aeglasem. Ehitussektoris kerkisid palgad küll tagasi esimese kvartali tasemele, kuid kuna tavapäraselt on suvine palgatase seal olnud aasta algusega võrreldes ligikaudu 10% kõrgem, on selgelt tunda sektoris valitsevat ebakindlust ja määramatust tuleviku osas. Kaubanduses ning majutuses ja toitlustuses väljendus aga kriis veidi varem kui mujal ning palgatõus oli esimeses kvartalis juba pidurdunud ning kaubanduses ka järsult kukkuma hakanud.
Jättes kõrvale suurema volatiilsusega mäetööstuse, vedasid palgatõusu üsna harjumuspäraselt IT, finants- ja äriteenuste tegevusalad. Positiivne on ka töötleva tööstuse suhteliselt stabiilne käekäik kriisis, mis ei ole andnud põhjust suurteks kõikumisteks palgadünaamikas. Kevadine marginaalne palgalangus asendus suve teises pooles 2%se tõusuga. See näitab Eesti tööstusettevõtete kvaliteeti ning ka partnersuhete tugevust, sest töötlev tööstus on Eesti peamine ekspordiallikas ning sõltub seetõttu palju kaubanduspartnerite edukusest.
Esimese üheksa kuu jooksul jäi keskmise palga tõus 3% lähedale. Kuna käesoleva aasta lõpus jäävad suure tõenäosusega tavapärased preemiate maksmised paljudes ettevõtetes ära, siis on neljandas kvartalis oodata palgakasvu aeglustumist ning aasta kokkuvõttes võiks palgakasv jääda pigem 2,5% ümbrusse.
