Viimastel päevadel avaldatud kuised majandusindikaatorid viitavad, et Eesti majandus jahtus teises kvartalis märgatavalt ning läheb teisele aastapoolele vastu oluliselt hapramana kui aasta alguses. 20%-ne hinnakasv on vähendanud inimeste ostuvõimet ning ettevõtjate optimism tuleviku suhtes on kahanenud. Erandina paistab silma energeetika sektor, mis õitseb kõrgete hindade ja suure nõudluse toel. Varasemad probleemid konkurentsivõimega on unustatud, sest olukorras, kus Vene energia on turul muutunud vastuvõetamatuks, on igasugune alternatiiv teretulnud.
Energia- ja mäetööstuse suure panuse tõttu püsib Eesti tööstustoodangu aastane kasv seni veel positiivne, kuid kolmanda tööstusharu – töötleva tööstuse – tootmismaht on tasapisi kahanema hakanud. Juunis vähenes töötleva tööstuse toodang aastavõrdluses 2,5%, kusjuures vähenemise trendi oli märgata enamikus suurimatest töötleva tööstuse allharudest. Positiivsemas võtmes jäid silma keemia-, masina- ja elektroonikatööstus. Ettevõtjad toovad ise esile tellimuste vähenemist ehk nõrgemat nõudlust ning näevad, et ettevaates läheb olukord veelgi keerulisemaks. Seoses sõjaga on enim halvenenud ettevõtete konkurentsipositsioon EL-i välistel turgudel ning selles osas pole kiiret paranemist näha. Siseturule keskendunud ettevõtjatel on olnud mõnevõrra lihtsam, kuid energia- ja teiste sisendhindade kasv räsib neidki. Töötlev tööstus on tööandjaks ligikaudu viiendikule kogu Eesti tööjõust, seega on selle haru käekäik Eesti majanduse seisukohast äärmiselt oluline.
Jaekaubandusel läks kuni tänavuse suve saabumiseni uskumatult hästi, sest hoolimata ülikiirest inflatsioonist jätkasid inimesed ostlemist ning jaekaubanduse müügimaht oli aasta esimese nelja kuu jooksul 11% suurem kui aasta varem. Osaliselt toetas seda kindlasti pensionireform, mille käigus vabanes teisest sambast mullu septembris rohkem kui miljard eurot ning jaanuaris lisandus sellele veel ligikaudu 95 miljonit eurot. Ka pankade analüüsid näitavad, et suurem osa sellest rahast jõudis üsna kiiresti tarbimisse ning iseseisvalt säästeti või investeeriti sellest vaid pisku. Kuigi ka mais tehti teisest sambast inimestele paarisaja miljoni ulatuse väljamakseid on ostutuhin siiski raugenud ning hiljuti avaldatud andmed juuni kohta näitasid juba müügimahu mõningast vähenemist. Ka üldine majapidamiste hoiuste kasv on viimastel kuudel sisuliselt peatunud ehk tundub, et inimestel on üleliigne raha hakanud otsa saama. Edaspidi tulebki otsustada – kas loobuda lisanduvast tarbimisest või jätkata endistviisi oma kogutud säästude arvelt. Mõeldes eesseisvale kütteperioodile ning püsivalt kõrgetele energiahindadele tundub esimene variant kindlasti mõistlikum.
