Statistikaameti viimaste andmete järgi kahanes veebruaris Eesti jaekaubanduse maht 6%. Kuigi langus oli väiksem kui paaril eelmisel kuul, oli siiski tegemist kuuenda järjestikuse kuuga, mil kaubanduse maht jäi möödunud aastale alla. Ainukese kaubarühmana suudeti müüki kasvatada rõivakauplustes, kuid selle osakaal jaekaubanduses on väike. Enim kahanes müük IT, spordi-, meedia- jms kauplustes (-13%) ning elektroonika- ja ehitusmaterjalide kauplustes (-11%). Tanklate müügimaht vähenes sellega taustal vaid 4%.
Jaemüügi kahanemine aastases võrdluses jätkub veel vähemalt mõned kuud. Möödunud aasta märts ja aprill olid jaekaubanduse jaoks erakordselt tugevad kuud, sõja kartuses varuti tõenäoliselt palju kaupu ette ära ning see kergitas müüginumbrid üles. Tänavu sellist lisamotivaatorit ennaktempos tarbimiseks ei ole ning ka inimeste üldine kindlustunne on halvenenud. Pandeemia ajal arvelduskontole kogunenud säästud on tänaseks otsas, samuti pole suurel osal inimestest enam palju järel pensionisüsteemist välja võetud rahast. Palju sõltub sellest, millised saavad olema hinnaarengud esimestel suvekuudel – oodatust kiirem inflatsiooni taandumine lisab majandusse optimismi ja julgustab ka inimesi rohkem ostlema, kuid igasugune lisanduv või jonnakalt taanduv hinnasurve lisab praegustele muredele vaid vürtsi juurde. Hinnaarengutest (kuigi mitte niivõrd kohalikest) sõltuvad ka Euroopa Keskpanga otsused, s.t intressimäärad, mis mõjutavad oluliselt vähemalt viiendiku eestlaste ostuvõimet. Praeguse parima hinnangu kohaselt tasub olla optimistlik ja oodata aasta teises pooles üldise majandusaktiivsuse tõusu, kuid lahtisi ja ettenägematuid tegureid on endiselt palju õhus.
Tarbijahindade kiire kasv on nii Eestis kui Euroopas hakanud tasapisi aeglustuma. Eestis kallines keskmine tarbijakorv märtsis kiirhinnangul 15,6% ning Euroopas 6,9%. Endiselt suured numbrid peegeldavad aga suuresti möödunud aasta esimesel poolel toimunud hinnahüpet. Edasi on hindade areng olnud küllaltki stabiilne – võrreldes 2022. aasta augustiga on tarbijahinnaindeks kerkinud Eestis vaid 2,3%. Paraku pole kiirenemist jätnud alusinflatsioon, mis iseloomustab sellise tarbijakorvi kallinemist, kust on välja arvatud volatiilse iseloomuga toidukaubad ja kütused. Märtsis kerkis alusinflatsioon Euroopas rekordilise 5,7%-ni, mis tähendab, et Euroopa Keskpangal jätkub eelseisvatel kuudel tõenäoliselt ruumi ja valmisolekut rahapoliitika edasiseks karmistamiseks.
Nädala alguses avalikustas Eesti Pank värske majandusprognoosi, mille kohaselt kahaneb käesoleval aastal Eesti majanduse maht 0,6%, kuid pöörab siis taas kasvurajale. Majanduslangus on tingitud eelmise aasta nõrgast teisest poolest, mis tekitas tänavuseks eriliselt madala alguspunkti. Käesoleva aasta kvartaleid omavahel võrreldes, peaksid majandusolud pidevalt paranema. Loodetavasti jääbki majanduslangus enamusel tunnetamata, sest prognoosi kohaselt tööpuudus oluliselt ei suurene, keskmine palgakasv ulatub 10%ni ning eurodes mõõdetuna kasvab majandus rohkem kui 7%.
