Eesti majandus kahanes esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 3,2%. Hooajaliselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmed näitavad, et ka möödunud aasta lõpuga võrreldes oli majanduse maht tänavu esimesel kolmel kuul 0,6% võrra väiksem. Majanduslanguse tempo on aeglustunud, mis viitab sellele, et loodetavasti oleme hetkel languse põhja läbimas ning ettevaates on ruumi taas kõrgemale tõusta. Oma senisest tipust 2021. aasta lõpus on majandus hetkel 4,5% kahanenud.
Majanduslangus on jätkuvalt küllaltki laiapõhjaline – loodud lisandväärtus kahanes kümnel tegevusalal 19-st. Suurematest tegevusaladest paistsid positiivselt silma ehitus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kõige kiiremat kasvu näitas põllumajandus, kus lisandväärtus suurenes aastaga rohkem kui neli korda. Paraku on põllumajanduse käekäiku iseloomustav statistika viimaste kvartaliste jooksul kõikunud väga suure amplituudiga, mis on kahjustanud andmete usaldusväärsust ja raskendanud ka nende mõistlikku tõlgendamist. Lisaks on põllumajanduse osakaal majanduse struktuurist väga väike ehk ta ei mõjuta olulisel määral üldiseid trende.
Teist kvartalit järjest on üheks majanduslanguse vedajaks IT sektor, mis oli nii pandeemia ajal kui sellele eelnenud ja järgnenud aastatel majanduse peamiseks kasvumootoriks. Aastatel 2018 – 2020 kasvas info ja side tegevusalal loodud lisandväärtus keskmiselt 15% aastas ehk kokku 55%. Tegevusala osakaal kogu majanduse struktuuris tõusis 5% juurest 9%ni. Möödunud aastal pidurdus kasv aga vaid 1,2%-ni ning ka praegu näeme nö uue tasakaalu otsimist pärast tormilisi kasvuaastaid. Lisaks pidurdab sektori arengut ümberringi toimuv majanduse pikemaajalisem jahtumine, sest suur osa IT valdkonna tellimustest tuleb kõikidelt muudelt tegevusaladelt ning madala majandusaktiivsuse korral on paratamatu, et ka need tellimused kuivavad mõnevõrra kokku.
Eksport teistesse riikidesse vähenes esimeses kvartalis 7%, seejuures tuli kogu negatiivne panus kaubaekspordi näol, mis vähenes 12%. Sarnast dünaamikat näitas ka väliskaubandusstatistika. Teenuste müüki piiri taha suudeti aastatagusega võrreldes kasvatada 3% võrra. Investeeringud põhivarasse vähenesid, sest ettevõtete investeerimisjulgus on kadunud. Majapidamiste investeeringud eluasemetesse näitasid huvitaval kombel korralikku kasvu (+64%), samal ajal kui muud kinnisvaraturgu iseloomustavad indikaatorid on aastatagusega võrreldes pigem selgelt madalamal.
Teise kvartali esimestel kuudel on aasta alguse trendid pigem jätkunud ja kuigi majanduse kindlustunne on veidi paranenud on see ajalooliselt endiselt väga madalal tasemel. Seega pole põhjust loota, et majanduskasv teises kvartalis järsult positiivseks pöörab. Kui senised prognoosid nii meil kui mujal paika peavad, siis on optimistlikemaid noote oodata aasta teises pooles, mil hinnakasv taandub harjumuspärasesse suurusjärku, inimeste ostujõud taastub mõnevõrra ning ettevõtted julgevad selle taustal taas laienemisplaane teha.
