Eesti tarbijahindade kasv aeglustus detsembris aastavõrdluses 17,6%-ni. Esmapilgul tundub kukkumine üsna suur, sest alates lõppenud aasta maist ületas hinnakasv regulaarselt 20% piiri ja küündis augustis suisa 25%ni. Tegelikult on hinnakasv endiselt absurdselt kõrge ja ulatus lõppenud aastal kokkuvõttes 19,4%ni.
Hindade liikumises on viimasel ajal olnud võimalik täheldada kahesugust liikumist. Energiaga seotud kaupade (mootorikütused, elekter, gaas, soojus) hinnad saavutasid lõppenud aasta suvel oma tipu ning on sealtpeale tasapisi pigem odavnenud. Aastavõrdluses on kasvunumbrid endiselt suured, kuid iga järgneva kuuga on nende panus inflatsiooni vähenenud. Kui suvel moodustas eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste kallinemine ligikaudu kaks kolmandikku kogu hinnakasvust, siis tänaseks on see osakaal vähenenud napilt kolmandikuni.
Vastukaaluks energia hindadele on üha enam hakanud kallinema toit ja jook. Kallimate sisendhindade ülekandumine lõpphindadesse on olnud järk-järguline ja võib vaid loota, et tänaseks on see suuremal määral juba tehtud. Maailmaturgudel on toidutoormete hinnad sarnaselt energiale juba mõnda aega langenud, aga Eestisse jõuavad need arengud väikese viitajaga. Ka toiduainete hinnatõus algas siin ligikaudu aasta hiljem kui maailmaturgudel. Muude kaupade ja teenuste hinnakasv on viimastel kuudel pigem samuti kiirenenud, kuid mõeldes tarbija rahakotile ja eelistustele on nende puhul paljuski tegemist valikuliste kuludega. Energia- ja toidu arvelt on kokku hoida ilmselt keerulisem.
Kui inflatsioon näitab imepisikeste sammude haaval taandumise märke, siis majanduskasvu väljavaated on pigem tumedamaks muutunud. Nii tööstusettevõtete toodangumaht kui ka jaekaubanduse müügimaht on aasta teises pooles olnud pigem languses. Majanduskasvuga ehk paremas seoses oleva tööstustoodangu mahu vähenemine on aina süvenenud. Novembris tootsid Eesti tööstusettevõtted üle 13% vähem kaupu kui aasta varem kusjuures puidusektoris vähenes toodang üle 20%, mööblitööstuses rohkem kui 16% ning ehitusmaterjalide puhul üle 10%. Ka ettevaates pole eksportiva sektori jaoks kuskilt valgust paistmas, sest tellimuste arv kahaneb ning meie peamiste kaubanduspartnerite majanduslik väljavaade vihjab jätkuvale nõrgale välisnõudlusele.
Lõppenud aastal Eesti majanduse maht kokkuvõttes tõenäoliselt kahanes veidi, sest ei ettevõtjate ega tarbijate puhvrid suutnud meeletule hinnatõusule lõpuni vastu pidada. Oma osa on siin ka riiklikul poliitikal, sest teiste Euroopa riikidega võrreldes olid Eestis nii tarbijatele kui ettevõtjatele suunatud energiatoetused üsna tagasihoidlikud. Alanud aasta kontekstis on üheks võtmeküsimuseks, kuidas suudavad Eesti ettevõtted sellises moonutatud konkurentsis ellu jääda, sest paremate aegade saabudes on oluline, et riigis oleksid alles elujõulised ettevõtted, kes saaksid hakata Eesti elu ja majandust jälle edasi viima. Kuigi majandusprognoosid on viimaste aastate jooksul kaotanud päris palju oma usaldusväärsust leiavad kõik suuremad institutsioonid siiski, et alanud aasta teises pooles hinnakasv taandub ja majandus elavneb taas. Eestis jääb käesoleva aasta majanduskasv tõenäoliselt nulli lähedale ning hinnakasv loodetavasti alla 10%.
