Tarbijahinnad pöördusid jaanuaris pärast 9-kuulist langusperioodi taas kasvule. Hinnakasv oli küll marginaalne (0,2%), kuid see-eest laiapõhjaline. Hinnad tõusid üheksas kulurühmas kaheteistkümnest. Enim panustas hinnatõusu elektri kallinemine, mis suurendas eluasemele tehtavaid kulutusi.
Elektri börsihind oli jaanuaris 74% kõrgem kui aasta tagasi ning ulatus 53,6 euroni megavatt-tunni eest. Alates 2010. aasta aprillist, mil elektribörs Eestis tegevust alustas, on sellest kõrgemat hinda makstud vaid paaris-kolmes kuus. Elektri hinnatõusu taga on peamiselt külmast ilmast tingitud suurem nõudlus nii meil kui ka naaberriikides.
Toiduainete hinnatõus pidurdus juba detsembris ning nullilähedane areng jätkus ka käesoleva aasta alguses. Toiduainete rühma sees on arengud olnud aga erisuunalised – näiteks töödeldud puuvili kallines 11% samal ajal kui värske kartul odavnes 17% ja värske kala koguni 29%.
Kiiremat hinnakasvu hoidis tagasi jätkuv mootorikütuste ja sideteenuste odavnemine. Kui jaanuaris oli toornafta hind veel kümnendiku võrra aastatagusest odavam, siis tänaseks on tasemed ühtlustunud. Euro-dollari kallima vahetuskursi ja ajutiste aktsiisilangetuste mõjul püsivad kütused aastavõrdluses veel mõnda aega siiski odavamad. Nende negatiivne mõju inflatsioonile peaks hajuma hiljemalt kevadel.
Seoses aasta vahetumisega on alates jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutustes aluseks ka uued tarbijakorvi kaalud, mis põhinevad inimeste eelmise aasta keskmisel kulutuste struktuuril. Märkimisväärsete muutustena on tarbijakorvis vähendatud transpordikulutuste ning väljas söömise osakaalu, mis tähendab et aasta teises pooles tõenäoliselt ees ootav mootorikütuste hinnatõus mõjutab tarbijahindasid veidi vähem kui varasemalt. Suurenenud on toidule ja eluasemele tehtavate kulutuste osakaal. Muudatused peegeldavad hästi eelmise aasta üldist dünaamikat, kus koroonapiirangute tõttu liiguti vähem ringi ja püsiti rohkem kodus ning väljas söömine asendus olude sunnil koduse kokakunstiga.
