Statistikaameti andmetel suurenes tarbijate ostukorvi maksumus mais aasta võrdluses 0,1%, eelneva kuuga võrreldes 0,2%. Euroala inflatsioon kiirenes mais samuti, 0,3%ni, kuid on endiselt siiski tunduvalt aeglasem kui Euroopa Keskpanga pikaajaline inflatsioonieesmärk, milleks on pisut alla 2%.
Tarbijakorvi hinnatõusu taga oli valdavalt nafta kallinemine maailmaturul. Selle tulemusena tõusid mootorikütuste hinnad mais eelneva kuuga võrreldes 2% ja hinnalangus aastases võrdluses pidurdus. Mootorikütuste hind on praegu siiski suhteliselt madal: eelmise nelja aasta keskmise tasemega võrreldes on kütused umbes 10% odavamad. Nii soojusenergia kui ka imporditava maagaasi odavnemine mais aga jätkus, kuna nafta hinna muutus kandub nendesse hindadesse tagantjärgi ning varasem langus alles kandub üle.
Toiduained ilma alkoholi ja tubakata odavnesid mais 0,2% (koos alkoholi ja tubakaga kallinesid 0,9%). Üheks toiduainete hinna languse põhjuseks on toidutoormete odavnemine maailmaturul, mis jätkus kiires tempos ka mais. FAO (Food and Agriculture Organization) hinnaindeks on madalaim pärast 2009. aasta septembrit. Maailmaturul on enim langenud piima ja suhkru hinnad, aastataguse ajaga võrreldes vastavalt 30% ja 27%. Silmnähtavat mõju on avaldanud ka Venemaa imporditakistused. Nende mõju paistab olevat piimasektoris mõnevõrra leevenenud, sest piimatoodete tootmismahud on viimastel kuudel kasvanud ja ettevõtete laovarud vähenenud. Sama ei saa veel öelda lihatööstuse kohta. Edaspidi võib piima kokkuostuhindade langusele aidata kaasa märtsis lõppenud tootmiskvootide rakendamine.
Lähiajal hinnatõus kiireneb, kuid jääb tagasihoidlikuks. Teisel poolaastal kergitab inflatsiooni energia ja toiduainete hinna tõus. Nende kaubagruppide hinnad on langenud juba enam kui aasta ja mõlemad läbivad oma madalseisu. 2015. aasta kokkuvõttes jääb tarbijahindade keskmine inflatsioon nulli juurde. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi ja hinnatõusu väljavaate 10. juunil.
Rasmus Kattai
Eesti Panga ökonomist
