Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu viiakse läbi 12. mail algusega kell 14 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18).
Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering oli avalikul väljapanekul 8. märtsist kuni 6. aprillini Tallinna Kesklinna Valitsuses, Põhja-Tallinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.
Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr
Avaliku väljapaneku jooksul laekus kohalikule omavalitsusele kaks kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist.
Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.
„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.
Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.
Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.
Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.
Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.
Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.
