Hooajad Eesti kinnisvaraturul hakkavad aina enam kaduma. Kui kunagist, nn suvist vaikust pole enam aastaid eriti täheldatud, siis ka talvehooaegade vaikne eramu- ja krunditurg hakkab möödanikuks saama.
Kuna viimased paar talve on olnud pehmed ja suhteliselt lumevaesed ning aina enam räägitakse, et sellised ilmaolud pole harulduseks ka tulevastel talvedel, on vähenenud ka nii öelda talvehooaja erinevus eramu- ja maadeturul. Kõige enam mõjutab see just elamukruntide soetamist, sest huvilistel on võimalik minna kohale ja vaadata oma silmaga sobiv maatükk üle. Veel enam – krundi varajane soetamine annab võimaluse teha vajalikud ettevalmistused paberimajanduses juba enne kevadet ära, nii et ilmade soojenedes saab kopa maasse lüüa.
Soe talv on hea võimalus isegi ehituse alustamiseks, kuigi tõsi, muutlike ilmaolude tõttu tasub olla siiski üsna valiv ja teha töid, mis ei ole mõjutatud suurtest temperatuurimuutustest või liigsest (sula)veest.
Krunte soovitakse osta nii asulatesse/linnadesse kui ka nende lähiümbrusse. Loomulikult ka maapiirkondadesse, kus on hinnas loodus, näiteks männimets ja mere lähedus. Hästi müüvad hea infrastruktuuriga krundid, samuti ka need, millel on tehtud detailplaneering ja liitumised kommunikatsioonidega. See tagab, et järgmise tegevusena saab juba maja planeerima hakata.
Eelistatud kruntide üldpinnad on asulas 800-1500 m2 ja asulast väljas 1500-3000 m2. Palju mõjutab valikut hind, sest pankade jaoks on tühjad krundid vähelikviidsed ja ostja peaks laenu võttes arvestama lisatagatisega. Seega püütakse tühi krunt osta oma rahaga.
| Artikli allikas on Uus Maa |
 |
