Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul panid paljud Eesti ettevõtjad eelmisel aastal negatiivsete majandusväljavaadete tõttu investeerimisotsused pausile, kuid nüüdseks paistab olukord olevat muutunud ning sahtlipõhjast võetakse investeerimisplaanid tasapisi välja.
„Eelmisel aastal oli ettevõtete jaoks kõige keerulisem ärimahtude ärakukkumine ja paljudel tekkis ühel hetkel moment, kus tuli langetada otsus, kas jätkata sama ärimudeliga või mitte. Nüüdseks on selge, et kunagiste ärimudelitega enam jätkata ei saa,“ ütles Savtšenko.
Kuna eelmine aasta oli ettevõtjatele keeruline, lükati ka palju investeeringuotsuseid edasi. Marjan Savtšenko sõnul on nüüdseks aga tasapisi näha, et ettevõtjad on hakanud plaane kapist välja võtma ja hakkavad neid realiseerima.
„Ettevõtjad tunnevad survet, sest kui sul jäävad tulevikku suunatud investeeringud tegemata, siis suure tõenäosusega jõuab mõni hea konkurent ette ning sel juhul jäädakse konkurentsist tugevalt maha. See omakorda tähendab, et tulevikus ootavad sind sellevõrra suuremad investeeringuid,“ märkis ta.
Savtšenko täpsustas, et investeeringute pausile panemise teema puudutab nii väikese kui keskmise suurusega ettevõtjaid, sest suurtel ettevõtjatel on sageli pikaajalisem ja vähem paindlik investeerimisplaan, olenemata sellest, mis majanduse seis on.
Luminori ettevõtete panganduse juht Indrek Julge lisas, et kaheksa kvartalit järjestikust majanduslangust on tõsiasi ning see pole ettevõtjate elu lihtsaks teinud. „Eesti majandus on orienteeritud Skandinaaviale, mis on pisut kitsas turg ning millest ollakse suures sõltuvuses. Põhjamaade kinnisvaraturul toimunud korrektsiooni tõttu on nõudlus vähenenud moodulmajade ja mööbli vastu. Lisaks on Skandinaavia turg olnud omakorda sõltuvuses Saksamaa majandusest, millel ei lähe samuti kuigi hästi ning see avaldab olulist mõju ka Eesti majandusele,“ ütles ta.
Suurim Eesti ettevõtete lähiaja väljakutse on Indrek Julge sõnul uute turgude leidmine ja sellega ka aktiivselt tegeldakse. „Kui see õnnestub, siis ei paista tulevik sugugi tume ning võime liikuda siit lähiregioonist näiteks Poola, aga ka laiemalt Kesk- ja Lääne-Euroopa suunas,“ märkis Julge.
Eestit on aastaid kimbutanud tööjõupuudus ja see on kaasa toonud väga kiire palgakasvu. Hetkel on tööjõuturu näitajad pöördunud teises suunas ja see võib Julge hinnangul mõnevõrra palgasurvet vähendada. Sellegipoolest saavad efektiivsuse ja seeläbi ka ekspordikasvu meie kõrge palgataseme juures panustada ennekõike tehnoloogilised lahendused.
„Võib-olla ei ole vaja kümmet keevitajat, kui saab tööle panna masinad ja palgata ühe masinaoperaatori. Selliseid näiteid tekib aina rohkem ja rohkem. Ka meie IT-valdkond on jätkuvalt tugev. Usun, et selle kooslusega võiks näha taas ekspordi kasvu, aga kindlasti võtab see veel aega,” lisas Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.
„Veel üks positiivne trend on, et kui varasemalt oli Eesti tuntud kui allhankija riik, siis täna julgevad tootjad teha lõpptooteid ja müüa neid välja ning konkureerida kasvõi Hiinaga,“ ütles Savtšenko.
Ta tõdes, et Hiina hinnaga kindlasti konkureerida ei suudeta, aga see ei peakski eesmärk olema, vaid sihiks tuleks seada Eestis valmistatud hea ja kvaliteetse lõpptoote müük.
