Selle aasta lõpus ja järgmise alguses ohustab Eesti, Läti ja Leedu majandusi euroala ähvardav majanduslangus, kuid vahepeal ülikiire inflatsiooni tõttu suure löögi saanud inimeste ostujõud peaks 2024. aasta jooksul taas tugevnema.
Luminori sügisese majandusprognoosi kohaselt väheneb Eesti majandus sel aastal tõenäoliselt 2%. Ka Leedul on raske 2023. aastal positiivset kasvu saavutada. Läti tõenäoliselt täidab kevadise majandusprognoosi ootuseid (+0,6%), kuid väljavaated on alates suve algusest halvenenud.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla nentis, et üldiselt on Balti riikide majandus alates märtsist pettumust valmistanud. „2024. aasta prognoosid on praegu tunduvalt kasinamad kui pool aastat tagasi. Meie prognoosi kohaselt kasvab Baltimaade majandused järgmisel aastal vahemikus 0-2%, mis on väga tagasihoidlik tempo, eriti arvestades kehva üldtulemust vahemikus 2022–2023,“ ütles Uusküla.
Balti riikide majanduskasvu mõjutab asjaolu, et ka euroala majanduskasv on järsult aeglustumas ja on märkimisväärne oht, et majanduslangus algab 2023. aasta lõpus ja jätkub ka 2024. aastal. Samuti on Balti riikide eelarvepoliitika karmistumas. „Eesti suurendab makse ja vähendab eelarvepuudujääki, Leedu võib samuti makse tõsta ja Läti vähendab eelarvepuudujääki,“ kirjeldas peaökonomist, lisades, et Ukrainas toimuva sõja kiire lõppemise tõenäosus on samuti vähenemas.
Kuigi 2025. aasta väljavaade on hetkel veel väga ebakindel, on see Uusküla sõnul euroalal märksa parem ning tõenäoliselt hakkab ka USA majandustsükkel liikuma selge tõusu suunas. Oluline on ka see, et Balti riikide majanduse struktuur on muutumas. „Ennekõike suureneb teenindussektori ekspordi osakaal, mis aitab kaitsta majandust kaubaturgude kapriiside eest. Eesti iduettevõtlussektor kannatab aga vähese kapitali sissevoolu all ja kärbib töökohti,“ rääkis Uusküla.
Tööpuudus on seni püsinud väike, olgugi et hiljutised majandustulemused on olnud nõrgad. Uusküla sõnul hoiavad tarbimise positiivsed väljavaated ja ELi fondide tsükkel töötuse suurenemist kontrolli all. „Eesti suurimates idufirmades esineb koondamisi, kuid asjaolu, et paljudel neist ametikohtadest töötasid välismaalased, lihtsustab olukorraga toimetulekut. Töötuse määr stabiliseerub 2024. aastal ja hakkab järgmistel aastatel järk-järgult vähenema, kuna üha kasvav haridus- ja oskuste tase ning riikide linnastumine soosib tööhõivet,“ rääkis peaökonomist.
Eksporti mõjutavad tegurid jäävad Uusküla hinnangul 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses üsna ebasoodsaks. „Lätis on mitme sektori, eelkõige farmaatsia-, elektroonika- ja masinatööstuse tulemused väga head tänu konkreetsetele arengutele üksikutes ettevõtetes, millele üldine majanduskeskkond avaldab vähe mõju. Negatiivse poole pealt toob aga üleilmse eluasemeturu jahenemine esile Balti riikide, eriti Eesti tootmissektori nõrkuse – selle suure sõltuvuse ehitusturgudest, mis on ennekõike tingitud puidutöötlemise, aga ka ehitusmaterjalide ja moodulmajade ekspordi suurest osakaalust,“ kirjeldas Uusküla. Leedu tootmissektori tugevaks küljeks oleva mööbli nõudlus sõltub suures osas ka uusehitiste mahust.
Tarbimistingimused Balti riikides hakkavad Uusküla hinnangul paranema, kuna reaalpalga dünaamika pöördub. „Umbes kümnendiku suurusest toimunud langusest 2022. aasta lõpuni on suund muutunud ja ostujõud taas tõusuteel. 2021. aasta tiputaset võib ostujõud ületada 2024. aasta lõpus,“ lausus peaökonomist. Palgakasv jääb Balti riikides püsima, kuid ilmselt väheneb. Tarbijahindade kasv pidurdub jaanuari u 20%-lt 1–3%-le detsembriks ja jääb 2024. aastal väga madalaks ja võib näha isegi langevaid hindu. Koos jätkuva palgakasvuga tähendab inimeste ostujõu suurenemist.
