Luminor: Eesti majanduse ülevaade ja väljavaade – kevad 2023

Luminor BankLühikokkuvõte

Eestit tabas 2022. aastal mitmikkriis. Energia defitsiit, kõrged toormehinnad, üldine hinnatõus ja geopoliitilised arengud pidurdasid Eesti majanduse arengut. Lisaks piiras kasvu keskpanga tõusev intressimäär.

Tarbijate kindlustunne, eksport ja valitsuse tugi hoidsid Eesti majandust üleval aasta esimeses pooles. Teisel poolaastal kadus nii kindlustunne, eksport kui ka valitsuse tugi ja majandus kukkus neljandas kvartalis võrreldes eelneva aastaga 4,4%.

Eesti suur hinnatõus sai läbi 2022. aasta augustis, mil saavutasid energia ja teiste toormete hinnad tipu. Jätkunud on aga teiste kaupade hindade kasv, mis mõjutab jätkuvalt inflatsiooni ka 2023. aastal.

Hinnatõus 2023. aasta jooksul on oodatavalt väiksem kui euroalal. Reaalsed sissetulekud on hakanud taastuma ja see protsess jätkub. Tööpuudus kasvab, kuid järk-järgult.

2023 on lootusrikas aasta. Majanduse 2022. aasta tasemel hoidmine eeldab 4% suurust kasvu läbi aasta. Eesti on mitme suure väljakutse ees. Investeeringuid ja tähelepanu vajavad paljud valdkonnad. Palgasurve sunnib ettevõtteid leidma uusi tegevusvaldkondi ja turge.

Majanduse suur pilt

Eesti majandus langes 2022. aastal märgatavalt. Võrreldes 2021. aastaga oli langus 1,1% (või 1,3% kui tööpäevade arvuga mitte kohandada). 2021. aastal kasvas Eesti majandus rekordiliselt 8% (vaata joonis 1). Tõsi, seal olid mängus ka ühekordsed faktorid, mis majandusnäitajaid mõjutasid, kuid ka ilma nendeta oli üldine hinnang, et Eesti majandus oli taastunud koroonakriisist väga hästi. Tööpuudus oli madal, palgad kasvasid, tööstustoodang ja eksport olid tõusuteel. Sealt kukkumine 2022. aastal oli aga väga terav. Võrreldes 4. kvartaliga 2021. aastal oli 2022. aasta lõpus SKT 4,4% madalam (või 4,1% kui tööpäevade arvuga mitte kohandada).

Koroonast vabanenuna, saades võimaluse pensioni teisest sambast raha välja võtta ja hinnatõusu oodates, tarbisid kodumajapidamised 2022. aasta alguses palju. See pilt muutus aasta keskel. Hinnatõus oli juba vähendanud sissetulekute ostujõudu, samuti olid säästud pigem vähenemas ning nende ostujõud omakorda kahanenud. Tööstustoodang langes aasta neljandas kvartalis võrreldes aasta varasemaga kümnendiku, kuid arvestades eeldatud kasvupotentsiaali, jäi tootmata iga seitsmes toode. Tarbijate kindlustunne (Joonis 2) kukkus kuust kuusse alates 2021. aasta teisest poolest kui energiahinnad olid juba märkimisväärselt kasvanud. Sügiseses Luminori prognoosis pidasime võimalikuks, et kui talv tuleb soe, siis võib tarbijate kindlustunne hakata kiirelt paranema, ja seda on näha ka euroala andmetes. Kindlustunde põhi jäi euroalal 2022. aasta oktoobrisse ning sealt edasi on see jõudnud tagasi peaaegu 100 punkti juurde, mis on ajalooline keskmine. Eestis on kindlustunne stabiliseerunud, kuid pole näidanud paranemise märke. Arvestades euroala taastumist, võib oodata ka Eestis trendi muutust.

Hinnad

Hinnatõus oli 10 aastat selline näitaja, millele ei pidanud tähelepanu pöörama. Veidi enam kui kaks aastat on olukord hoopis teistsugune. Nüüd on vaja teada mitte ainult juba toimunud hinnatõusu suurust, vaid omada arvamust ka tulevaste hindade arengute osas. Kui varem kasvasid kõik kaubad ja teenused enam-vähem ühes tempos, või vähemalt oli teada, et näiteks teenuste hinnad kasvavad kiiremini imporditud kaupade hindadest ning see oli stabiilne, siis praegu on vaja teada palju erinevate kaubagruppide hindade väljavaatest. See kõik on vajalik, et mõista, kas edasi tasub lükata pigem telefoni, tolmuimeja või auto ostmist ning kui palju saab toidu kõrvalt järgmised pool aastat säästa suurema väljamineku tarvis.

Kolm hinnatõusu nimetust on saanud oluliseks. See, mida enne nimetati lihtsalt inflatsiooniks, on nüüd saanud koguinflatsiooniks või üldiseks hinnatõusuks. Kõige olulisem hinnatõusu jagunemine praegusel ajal on aga toormeinflatsiooniks ja alusinflatsiooniks. Toormehinnad sisaldavad endas energiat, metalle, maailmaturul kaubeldavaid toiduaineid ja muud sellist. Eesti ise toodab neid tooteid pigem vähe ja ostab rohkem sisse kui välja müüb. Alushinnad sisaldavad aga teenuseid ja tooteid, mis pole toormetega otseselt seotud (juuksur, hotell, meditsiiniteenused, korteri üürimine jms). Nende puhul on Eesti suuremas osas ise neid teenuseid pakkumas ja tooteid tootmas.

Senise veidi enam kui kaks aasta kestnud hinnatõusu saab jagada kolme perioodi. Esimene neist oli kuni 2021. aasta viimaste kuudeni, kui peamiselt tõusid hinnad toormehindade kasvu tõttu (vaata joonis 3). Sel ajal olidki uudistes energiahinnad esiplaanil ja see piiras teiste kaupade tarbimist, kuid enamikule ei toonud see kaasa suuri muutuseid käitumises. Augustiks 2021 olid hinnad aasta varasemaga võrreldes tõusnud 5% ja novembriks 8,8%.

Teine periood algas 2021. aasta lõpus, kui kasvama hakkasid lisaks toormehindadele ka alushinnad. Teenused ja kaubad mitte ainult ei läinud kallimaks, vaid ka oodati nende edasist kallinemist. Sel ajal prooviti ennetada hinnatõusu ja osteti tarbekaupu rohkem. Ettevõtted püüdsid suurendada varusid, sest intressimäärad olid madalad ja varude hoidmine seetõttu odav. Samuti prooviti spekuleerida oodatava hinnatõusuga, ostes rohkem kui endal vaja ning sellega kiirendati inflatsiooni. See periood kestis 2022. aasta augustini. Aastane hinnatõus jõudis välja 24,8%ni. See võttis veerandi säästude ostujõust ning reaalpalk langes rohkem kui 10% ehk nelja aasta tagusele tasemele. Augustile eelnenud kuue kuuga tõusid hinnad lausa 15%.

Kolmas periood algas augustis. Kuna augustis saavutasid energiahinnad tipu ja mitmete muude toormete hinnad olid hakanud langema, oli toormeinflatsioonist saanud toormedeflatsioon. Samal ajal jätkasid alushinnad aga kasvamist. Toormehindade langus ja alushindade kasv kokku jätsid hinnad muutmata. Selle nelja kuu jooksul oli Eestis üldine hinnatase muutumatu, kasvades vaid pool protsenti. Reaalpalk hakkas taas kasvama.

Praegu algab neljas periood. 2023. aasta alguseks on toorme hinnad stabiliseerunud tippudest märksa madalamal tasemel, kuid siiski kõrgemal kui väga madala hinnaga 2020. aastal. Energiahinnad on muutumatud, kuid muud hinnad jätkavad kasvamist. Seetõttu on jaanuaris ja veebruaris hinnad vaikselt uuesti 1,5% võrra kasvanud. Kokku on poole aastaga kasvanud hinnad siiski vaid 2%. Aastale edasi vaadates võib oodata üldhinnatõusu jätkumist samas tempos nagu eelneval poolel aastal. Energiahinnad jõuavad osaliselt veel tarbijani kui universaalteenuselt liigutakse tagasi praegu odavamale börsipaketile või fikseeritud hinnale. Samas lõppevad talvised toetusmeetmed elektrile ja kaugküttele. Euroalal jätkub inflatsioon kiiremas tempos kui meil, tõstes importkaupade hinda. Meie endi kauaoodatud palgatõus kajastub kulude tõusu tõttu osaliselt samuti tarbijahindades.

Järgmise talve osas on endiselt palju küsimusi üleval. Hüdroelektrijaamades oleva vee hulk Lätis ja Skandinaavia riikides mõjutab otseselt meie hindu. Saksamaal võib Reini veetase taas piirata kivisöe liikumist. 2022/2023 gaasivarud täideti Venemaa torugaasiga. Seda gaasi ei ole järgmiseks talveks tulemas. Tarbimist on jätkuvalt vaja piirata. Prantsusmaa tuumajaamade remondid, Soome Olkiluoto 3 tuumajaama stabiilne turuletulek ning meie Auvere ehitusprobleemide lahenemine annavad lootust kindlamast tulevikust.

Tööturg

Paar aastat on tööturg olnud üpriski ebatavaline. Välja võib tuua vähemalt kolm ebatüüpilist mustrit, mis ei lähe kokku vahepealsete rusikareeglitega.

Esiteks näeb tavaline tööturg välja nii, et kui tööpuudus on suur, siis vabade töökohtade arv on väike ja vastupidi ehk väike tööpuudus käib kaasas suure arvu vabade töökohtadega. See ajalooline seos paistab välja joonisel 4 vasakpoolsel paneelil, kus on töötud, tööpuudus ja vabad töökohad 2008. aastast 2022. aasta lõpuni ja näha on nendevahelist negatiivset seost. Küll aga on poolteist aastat olukord olnud hoopis teistsugune. Viimasel ajal on käinud kasvav tööpuudus koos kasvava vabade töökohtade arvuga ja kahanev tööpuudus väheneva töökohtade arvuga (vaata joonis 4 parempoolset paneeli) ning nende kahe näitaja vahel on hoopis ebatüüpiline positiivne seos.

Sellist ebatavalist tööturu olukorda nimetatakse erialakeeles struktuurseks tööpuuduse muutuseks. See tähendab, et on küll tööotsijad ja on töökohti, kuid vabad töökohad ei täitu. Peamisteks põhjusteks on oskuste mittesobivus või erinevad palgaootused. Kui tööotsijate oskused ei vasta tööturu nõudmistele, siis tekibki olukord, kus on küll tööotsija, kuid vaba töökoht talle ei sobi. Kaevurist ei tee andmekaevurit mõne kuu jooksul. Nii on vallandatud Eestis kaevandustest palju inimesi, kuid samal ajal otsitakse tööle andmekaevureid. Töötajate oskused pole vastanud tööturu ootustele.

Küll aga tõi energiakriis kaasa olukorra, kus eelnevalt tööd otsinud kaevurid said uuesti kaevandustes tööd. Seepärast vähenes tööotsijate arv, kuid vabade töökohtade hulk ei muutunud. Eesti majanduse muutuste keskkonnas on sellised arengud jätkumas. Näiteks on rohepöörde käigus põlevkivielektrilt tuule- ja päikeseparkidele üleminek tähendamas tööotsijate ja vabade töökohtade arvu samaaegset kasvu, sest põlevkivisektori töötajad ei ole automaatselt ideaalsed kandidaadid tuule- ja päikeseparke ehitama ja nende eest hoolt kandma.

Teine tavapärane reegel tööturul on see, et majanduse käekäik mõõdetuna SKT kasvus ja tööpuudus käivad vastupidises suunas. Ajalooline pilt on näha joonisel 5. Kui majandus langeb, siis tööpuudus kasvab. Paari aasta jooksul on aga need kaks näitajat käinud aga pigem koos. 2021. aasta langeva kasvutempo ja 2022. aasta majanduslanguse ajal tööpuudus hoopis vähenes.

Selline olukord võib juhtuda siis, kui muutused on väga kiired. Kuna tööpuudus reageerib pika viitajaga, siis kiired SKT muutused ei kajastu samal ajal tööturu andmetes. Samuti on kahel aastal olnud põhjuseks muutustest tingitud ebaefektiivsus ja langev reaalpalk. Koroonajärgsed tarneahela probleemid sundisid ettevõtteid tegema rohkem tööd selleks, et sama tulemust saada, sest sisendite kättesaamiseks oli vaja kasutada palju rohkem leidlikkust ja uusi partnereid. Sama olukord jätkus seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse, kus kas partnerid enam ei saanud või ei tahtnud koostööd teha. Jooksvalt oli vaja korraldada puuduvate sisenditega töö ümber. Nii pidid ostujuhid tegema pikki päevi ja ehitajad liikusid ühelt objektilt teisele vastavalt sellele, kuidas vajalik materjal saabus. See teeb kokkuvõttes paratamatult töö ebaefektiivsemaks.

Lisaks muutus toormete hinnatõusu tingimustes tööjõud materjalidest suhteliselt odavamaks. Piltlikult öeldes pidid ehitajad palju ettevaatlikumalt ümber käima naeltega ja neid mitte raiskama, sest naelad olid palju kallimaks muutunud võrreldes tööajaga. See suurendab omakorda ebaefektiivsust võrreldes varasema olukorraga. Kokku aga paistabki välja, et töötajad teevad rohkem tööd, kuid majandus samal ajal ei kasva.

Kolmandaks nimetatakse tavapäraselt tugevaks tööturuks olukorda, kus hõive kasvab ja palgad kasvavad just ostujõu mõttes ehk reaalpalk kasvab. Praegust kõrge hõive ja madala tööpuuduse olukorda nimetatakse küll vahel tugevaks tööturuks, kuid langeva reaalpalga olukorda ei saa pidada tugeva tööturu väljenduseks. Nii on tegemist kõrge hõivega, kuid sissetulekute osas on olukord siiski nõrk.

Kuna toormete hinnatõus leidis tipu 2022. aasta augustis ja hinnakasv on olnud 2% juures ning palgad jätkasid kasvamist 2–3% kvartalis, siis on poole aasta jooksul palkade ostujõud hakanud uuesti kasvama ning paranenud 2%. Seda oma rahakotis enamik inimesi veel ei tunne, sest palgakasv pole jõudnud kõigini, vähenenud on säästud ja säästude ostujõud, mälestus on veel eelnevatest madalamatest hindadest ja kasvanud on ka laenumaksed.

Edasivaates kasvavad palgad 2023. aastal Eestis 10%. Avalikus sektoris on tehtud vajalikud otsused tuua õpetajate, politseinike ja päästetöötajate palgad järgi teiste ametialade palkadele. Ettevõtted, kes valmistusid väga külmaks talveks kõrgete energiahindadega, on saanud veidi leevendust ning neil pole vaja hoida enam samaväärset likviidsusvaru. Töötajate palgasurve on ilmselge. Nii on reaalpalgad Eestis kasvamas käesoleval aastal 5%. Järgnev aasta võib tuua veel suurema reaalpalga tõusu, sest kuigi palgakasv aeglustub, on madalam ka hinnakasv. 2024. aasta lõpuks jõuavad osad inimesed tagasi oma eelneva ostujõu tipu tasemele.

Tööpuudus oli 2022. aasta lõpus üllatavalt madal. Seda põhjustas ühelt poolt vajadus teha rohkem tööd, et maksta arveid. Teisalt aga hoidsid ettevõtted inimesi tööl ka siis kui nõudlus toodete järgi langes. Näiteks nii puidu kui mööblitööstuses, aga osaliselt ka elektroonikatööstuses, vähendati töötundide arvu ja saadeti töötajaid palgata või palgaga puhkusele, kuid hoiti töösuhet alles. Kuna reaalpalk langes, siis polnud ettevõtetel nii kallis töötajaid hoida. Ettevõtete töötajate hoidmine sellises ulatuses on Eesti majanduse jaoks uus fenomen. Koroonakriisi ajal said ettevõtted väga positiivse kogemuse, sest need ettevõtted, kes hoidsid töösuhet, olid eelisseisundis konkurentide ees siis, kui piirangud vähenesid ja nõudlus taastus.

Tööturu arengute juures ei tohi alahinnata muutuseid rahvastiku vanuselises struktuuris. Praegu pensionile minevas generatsioonis on palju rohkem inimesi kui tööturule tulevas põlvkonnas. Tööturult lahkuvas, 60–70-aastaste inimeste grupis on umbes 160 000 inimest (vaata joonis 6). Lisanduvas 20–30-aastaste grupis aga vaid 130 000 inimest. Iga nelja pensionile mineva töötaja asemel on lisandumas kolm töötajat. See muutus on toimunud viimase viie aasta jooksul, millest kolmel on meil olnud palju olulisemaid probleeme lahendada ja rahvastikuga seotud muutused on jäänud tähelepanuta. Vaadates järgnevaid põlvkondi, ei ole olukord kuidagi paranemas, vaid läheb hoopis keerulisemaks. Kui siia juurde lisada noorte eelistused erialavaliku osas, siis on kerge tekkima olukord, kus osade erialade töötajaid on puudu. Nii on juba praegu Eestis puudus näiteks õpetajatest, arstidest, veterinaaridest ja autojuhtidest.

2023. aasta tööpuuduse number on siiski suurem kui 2022. aasta neljanda kvartali 5.4%, jõudes 7%ni, sest statistikas leiavad kajastust osad Ukraina sõjapõgenikud. Aasta jooksul suureneb aga üldine tööpuudus, sest majanduse kohanemise käigus on vaja vahetada rohkem töökohti ning reaalpalga tõstmiseks peavad ettevõtted leidma võimalusi kulutusi vähendada ning selle käigus on tõenäoline ka töötajate arvu vähenemine. Sellele lisanduvad väiksem värbamine ja töötajate arvu vähendamine iduettevõtetes ja enne kiirelt kasvanud ettevõtetes, kes kohanevad uue olukorraga. Aasta lõpuks leiavad järjest rohkemad Ukraina sõjapõgenikud siin tööd ning üldine tööturg alles taastub veel muutustest.

Valitsuse eelarve

Eesti on euroalal kuulus selle poolest, et avaliku sektori automaatsed stabilisaatorid on väga väiksed. Tegemist on puuduliku amordisüsteemiga, mis väga vähe pehmendab Eesti majanduse käekäiku. Kõik meetmed, mis on mõeldud languste silumiseks ja kasvude taandamiseks, on vaja teha eraldi otsustega ning seda on väga keeruline ja kulukas teha kiiresti. Nii nagu ei oleks lihtne autoga august läbi sõites käsitsi ratta kõrgust auto suhtes liigutada. Ajastus ei saa olla ideaalne.

2022. aasta eelarve plaan nägi ette 2,5% suurust eelarvedefitsiiti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes. Praeguse hinnangu kohaselt jäi valitsuse tugi majandusele 1,2% juurde SKTst. Eurostati andmete järgi oli toetus majandusele esimeses kvartalis 3,3%, teises kvartalis aga oli eelarve ülejäägis 2% ulatuses ja kolmandas kvartalis 0,7% võrra (Statistics | Eurostat (europa.eu)).Aasta teises ja kolmandas kvartalis valitsus süvendas, mitte ei leevendanud majanduslangust. Aasta jooksul, kui eelarve toetus vähenes ja muutus hoopis kokkutõmbavaks, langes majandus neljandaks kvartaliks 2022. aasta varasemaga võrreldes enam kui neli protsenti.

Aastal 2020 oli Eesti eelarvedefitsiit 5,5% SKTst. See oli veidi väiksem euroala keskmisest 7% suurusest defitsiidist, kuid erakordselt suur võrreldes varasemate kriisiperioodidega. Eesti tuli 2020. aastast välja minimaalse kukkumisega ja taastus võrreldes teiste majandustega kiiresti. 2021. aasta eelarvedefitsiit oli 2,4%, mis tagasi vaadates tundub juba ülemäärane. Tulles tagasi aga puuduva automaatse amordisüsteemi juurde, oli see siiski märkimisväärne kokkutõmme võrreldes aasta varasemaga.

Rita Covid-19 majandusmõjude projektis (RITA projekt: COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine (ut.ee)) hinnati valitsuse kulutuste mõju majandusele erinevate mudelitega. Analüüsi koondhinnangu järgi oli valitsuse kulutustel suurem mõju majandusele kui eratarbimisel, investeeringutel ning välisnõudlusel. Iga kulutatud euro kohta on just valitsuse kulutustel kõige suurem mõju majandusele.

Käesolevaks aastaks prognoosib Luminor 0% suurust kasvu, mis tähendab, et aasta jooksul peab majandus kasvama 4% võrra, ehk jõudma 2022. aasta alguse tasemele tagasi. Planeeritud eelarvemeetmed käesolevaks ja järgmiseks aastaks mängivad Eesti majanduse taastumisel väga suurt rolli. Eelmise aasta kahanemine ja käesoleva aasta 0% kasv on Eesti majanduse jaoks väga kulukad ja nõuvad suurt tähelepanu, et Eesti jõuaks tagasi oma varasemale kasvutrajektoorile. Eelarvekulude kokku tõmbamisest käesoleva ja järgmise aasta kontekstis on vara rääkida. Küsimus on selles, kuhu raha kulutada ja milliste maksudega raha koguda. Samuti on valitsusel võimalik muuta eelarvepoliitika tegemist lihtsamaks, lisades rohkem automaatselt majandusele kohanevaid meetmeid.

Kinnisvara ja intressimäärad

Kinnisvarahinnad kasvasid 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses meeletu hooga. Venemaa sissetungi alguses olid esimestel nädalatel väga ärevad ajad ning pikaajalisi otsuseid ei julgetud vastu võtta. Juba sisuliselt kokkulepitud kinnisvaratehingute notariaalne sõlmimine lükati edasi. Uusi laenukohustusi ei julgetud võtta. See aga muutus paari nädalaga. Edasilükatud otsustest said hoopis kiirkorras tehtavad otsused. Nõudlus kinnisvara järele kasvas üha kiirema tempoga. Kõik, mis müügis oli, osteti ära ning hinnad kasvasid nagu pärmil.

Suve lõpuks olid kinnisvara hinnad kasvanud Eestis võrreldes 2019. aasta lõpu tasemega 47%. Samal ajal olid palgad kasvanud 20% (vaata joonis 7, kus on toodud aastased palga ja kinnisvara hindade kasvud). Palgakasv oli märkimisväärne, kuid ei ole kuidagi võrreldav kinnisvara hinna kasvuga. Eestlaste oma kodu ostmise jaks kahanes. Koroonaaja unistus ühest lisatoast kadus kiirelt.

Toormehinnatõus väljendus kiirelt ka ehitusmaterjalide hindades. 2021. aasta neljandaks kvartaliks olid materjalide hinnad tõusnud 19,9% ja 2022. aasta lõpuks veel omakorda 20,4%, kallinedes kokkuvõttes võrreldes koroonaeelse ajaga 45%. Kuna muud kulud kasvasid aeglasemalt, siis kokku on võrreldes koroonaeelse 2019. aasta neljanda kvartaliga kasvanud ehituse hinnad 33%. See on märgatavalt väiksem kui kinnisvarahindade kasv.

2022. aasta suvel hakkasid tõusma intressimäärad (vaata joonis 8). Seni oli keskpank pidanud hinnatõusu põhjuseks toormeinflatsiooni ajutist kasvu. Samuti peljati, et keskpank ei saa intressimäärasid tõsta, sest Lõuna-Euroopa riikide valitsuste võlakoorem hakkab kasvama. Erakorralised meetmed olid tähendanud, et intressimäärasid hoitakse liiga kaua liiga madalal, et suurendada rahapoliitika meetmete mõju. See tähendas ka, et intressimäärasid tuleb tõsta hiljem, kuid siis kiiremini kui majandusolukord seda tavaolukorras tingiks. Nii ka läks. Aasta lõpuks oli keskpanga peamine nädalase laenu intress jõudnud 2,5%ni ning 6 kuu euribor 2,69%ni.

9. märtsil oli 6 kuu euribor 3,46 ja 12 kuu euribor 3,98%. 13. märtsil aga juba 3,04% ja 3,51%. Keskpank on lubanud tõsta intressimäärasid, kuid USA üksikute pankade likviidsusprobleemid on toonud ebakindluse tuleviku osas ning turud ootavad pigem, et Euroopa Keskpank jätab märtsis 2023 intressimäära tõstmata. Jätkuva hinnatõusu taustal peaksid euroala rahaturu intressimäärad tõusma oodatava inflatsioonini, mis on 2023. aastal 5–6%. Kuna euribori tõus on olnud kiire ja turud on seda seni alahinnanud, siis pole intressimäära tõus veel jõudnud kinnisvaraturule. See kohanemine seisab alles ees.

Väljavaade

Majanduse väljavaade aastaks 2023 on mõõdukalt optimistlik, kuna majanduslik kindlustunne on Euroopas paranemas ja Eestis stabiliseerunud. Eesti päritolu kaupade ekspordi langus hiljuti peatus ja tööstustoodangu seisak on poole aastaga hakanud läbi saama ning aasta alguses on olnud näha juba väikest kasvu. Majanduskasvu number käesolevaks aastaks jääb 0% juurde, mis tähendab, et eelmise aasta taseme hoidmiseks on vaja tänavuse aasta jooksul kasvada umbes 4% jagu ehk eelmise aasta alguse tasemele. Eksport aasta jooksul natukene kasvab ja ületab aasta lõpuks eelmise aasta alguse tasemeid. Kuna eratarbimine on pigem nõrk ja valitsuse tarbimine on suur, siis kasvab Eesti päritolu kaupade nõudlus ning import aastavõrdluses väheneb, eriti just võrreldes ekspordiga. Eesti kaubanduse arengut transiitriigina on väga keeruline prognoosida.

Euroala majandus on käesoleval aastal kasvamas ning see suurendab meie ekspordipotentsiaali. Tarneahelate lühendamise ja sõbralike riikidega kaubanduse arendamise protsess on jätkumas ning see pakub Eesti ekspordile lähiajal tuge. Paraku on just Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus tegemas suuremat vähikäiku kui euroala tervikuna. Saksamaa majandus on pigem tõmmanud Euroopa kasvu tagasi ning Rootsi majandus on nende keskpanga prognoosi järgi terve aasta väheneva SKTga kinnisvarahindade languse tõttu. Rootsi ostab Eestist aga palju ehituse ja kinnisvara jaoks vajalikku sisendit. Nende sektorite taastumist pelgalt Rootsi turule vaadates pole oodata.

Tarbijate ostujõud on küll langenud, kuid väljavaade on positiivne. Palgakasv Eestis peaks jätkuma 10% juures, samas kui hinnad kasvavad aasta jooksul 5%. See taastab veidi ostujõudu ning lubab tarbimisel aasta jooksul stabiliseeruda ja hakata kasvama. 2022. aasta võrdluses jääb hinnatase Eestis siiski 9% võrra kõrgemaks, sest eelmise aasta lõpu hinnad on eelmise aasta keskmistest hindadest märksa väiksemad ning pool tänavusest hinnatõusust on tegelikult eelmisel aastal toimunud hinnatõus.

Tööpuudus kasvab eelkõige Ukraina sõjapõgenike kajastumise tõttu statistikas. Aasta jooksul leiavad nad aga tööd ning seetõttu nende osatähtsus tööpuuduses langeb. Teisalt, kuna majanduse struktuur on muutumas ja töötajatel on järjest rohkem vaja vahetada töökohta, siis enne uuele tööle asumist kasutavad inimesed võimalust kas puhata, õppida või võtab uue töökoha leidmine varasemast rohkem aega. Palgasurve tõttu on osad ettevõtted vähendamas töötajate arvu. Seetõttu on ka aasta lõpus üldine tööpuudus tõusuteel.

Järgmisel aastal olukord stabiliseerub. Majanduse kasv jätkub 4% tempos. Seda toetab juba eratarbimine ja investeeringute kasv. Valitsuse eelarve tugi jääb väiksemaks. Väljakutseks jääb see, et kahel aastal jäi Eesti majanduskasv potentsiaalist 3–4% väiksemaks ehk võrreldes trendiga oleme jätkuvalt 6–8% maas. Hea väliskliima ja kiire kohanemise korral on võimalik kasvada ka palju rohkem, sest Eesti majanduses on nii ettevõtteid kui ka töötajaid, kes suudavad suuremat lisandväärtust luua. Tööpuudus jääb kõrgemale tasemele, väljendades veel üleminekuraskuseid, kuid aasta teises pooles on see juba langustrendis. Tarbijahindade kasv on aasta jooksul minimaalne, sest toormete hinnad on stabiliseerunud ning ettevõtted leidnud muid viise oma efektiivsust parandada, maksta kõrgemat palka ja pakkuda klientidele head hinda.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

13.-16.01.2025 Kinnisvara ABC