Eestimaalased ja ka teiste Balti riikide elanikud pööravad kodu ostmisel vähe tähelepanu mitmetele teguritele, mis võivad aga pikas perspektiivis osutuda ootamatult olulisteks, selgus Luminori poolt Balti riikides korraldatud uuringust.
Tänavu märtsis läbiviidud uuringu järgi ei pea eestlased, lätlased ja leedukad eriti oluliseks näiteks seda, millised on tulevased arendused piirkonnas. Samuti polnud küsitlusele vastanute jaoks eriti tähtsad parkimiskohtade ning jalgrataste hoiuruumide olemasolu, kinnisvara vanus ega naabrite sõbralikkus. Piirkonna tulevasi arendusi ja naabrite sõbralikkust pidas oluliseks vaid 6% eestlastest ning kinnisvara vanust hindas tähtsaks ainult 5%. Ka Läti ja Leedu tulemused selles osas palju ei erinenud.
„Arvestades seda, et enamus Balti riikide peresid valivad kodu terveks eluks, peaks ka neile esmapilgul võibolla mitte nii määravatele teguritele rohkem tähelepanu pöörama, sest pikas perspektiivis võivad need osutuda vägagi olulisteks,“ ütles Luminor Eesti jaepanganduse juht Tanel Rebane „Näiteks piirkonna arendusplaanid võivad praegust elukeskkonda märgatavalt muuta vaid mõne aastaga. Ja eks ka naabritel on päris palju võimalusi meie elukvaliteeti ühes või teises suunas mõjutada. Samuti on ostetava kinnisvara vanust oluline teada, sest lisaks hoone üldisele seisukorrale mõjutab see ka korteri või maja väärtuse edaspidist kasvu.“
Olulisim tegur kodu valikul on eestlaste jaoks kinnisvara asukoht (57%), lätlaste ja leedukate jaoks aga taskukohane hind (55% ja 61%). Tähtsaks hinnati ka töökoha, transpordiühenduste, kooli ja poodide lähedust, mida pidas oluliseks 45% eestlastest ning 36% leedukatest, kuid ainult 25% lätlastest.
Üle poole Baltimaade peredest sooviks, et uues kodus oleks praegusega võrreldes rohkem ruumi, ümbruses oleks muruplatse ja rohelust ning kõrvalhooneid, näiteks ait või garaaž. Iga kümnes Leedu pere märkis, et neile meeldiks väga, kui kodus oleks bassein. Läti ja Eesti lastega perekonnad rõhutasid aga, et nemad valiksid tulevase elukohana maapiirkonna (19%).
Luminor korraldas uuringu 2021. aasta märtsis koostöös uuringukeskusega SKDS ja küsitles rohkem kui 2100 Balti riikidest pärit alla 18-aastaste lastega peret.
