Novembris pidurdus hinnatõusu tempo oluliselt, sellele aitasid kaasa energiatoetused ja universaalteenuse turule tulek, ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Uusküla sõnul oli hinnatõusu tempo novembris kaks korda väiksem kui eelneva aasta jooksul keskmiselt. „Kui hinnad kasvaks selles tempos aasta jooksul, siis oleks aastainflatsioon 11 protsendi juures. See on väga märkimisväärne hinnatõusu tempo alanemine, sest aastases võrdluses kasvasid hinnad novembris 21,3 protsenti,“ märkis Uusküla.
Peaökonomisti hinnangul mängisid hinnatõusu pidurdumisel väga olulist rolli universaalteenuse turule tulek ja energiatoetused. „Need on piiramas koduga seotud kulude kasvu, mis on moodustanud märkimisväärse osa suurest hinnatõusust. Sellegipoolest on võrreldes 2020. aasta keskmisega koduga seotud kulutused kasvanud pea kaks korda,“ nentis Uusküla.
Palgasurve on Uusküla sõnul endiselt suur, sest hoolimata pea 9-protsendisest aastasest palgakasvust on ostujõud alates 2021. aasta suvest kahanenud 12 protsenti. „Seni on Euroopas ja Aasias sügis olnud pigem soe ning see on hoidnud energiahindasid madalal. Samuti on aeglustumas maailmamajanduse kasv, mis vähendab nõudlust erinevate toormete järele ning see on võtnud maha suurema hinnasurve,“ ütles Uusküla. Nafta hinnad olid novembris keskmiselt 5 protsenti odavamad kui oktoobris.
Uusküla rõhutas, et hinnatõusu pidurdumise juures saab hakata rääkima rahapoliitika mõjust. Eelkõige USA, kuid järjest enam ka euroala intressimäära senise ja edasise võimaliku tõusu mõjud on jõudmas majandusse. Juba praegu on suurenenud laenumaksed vähendanud Eesti perede kulutamiseks jäävat raha ja seetõttu nõudlust majanduses. „Maailmamajanduse jahtumist on jätkuvalt märgata ning see on toonud alla nafta hinna ning ka rahvusvahelised toiduhinnad on hakanud langema,“ rääkis peaökonomist.
Näiteks ÜRO toiduhinnaindeks kasvas 2022. aasta märtsiks 67 protsenti. Sellest ajast on küll hinnaindeks langenud 18 protsendi võrra, kuid endiselt on toidukaubad 2021. aasta märtsi baastasemelt enam kui 40 protsenti kallimad. Euroala agressiivsema rahapoliitika ja USA väheneva hinnatõususurve tõttu on euro dollari suhtes lühikese aja jooksul 9 protsenti kallinenud, tehes dollarites kaubad uuesti veidi odavamaks.
