Täna avaldatud Luminori värske majandusprognoosi kohaselt ei löönud koroonaviirus Eesti avatud majandust nii tugevalt kui kardeti. Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul jäi Eesti majanduse langus II kvartalis oodatust mõõdukamaks, ulatudes 6,9%-ni aastases võrdluses. Samal ajal oli euroala riikide keskmine majanduslangus II kvartalis 15%.
Palmi sõnul on seekord Eesti majanduse kiiret taastumist vedanud erakordselt tugev tarbimine. Enneolematu buum toimus kriisi haripunktis Eesti e-kaubanduses, kus müügimahud kasvasid märtsis ja aprillis aastatagusega võrreldes keskmiselt üle 40%.
„Kui aga vaadata jaemüüki laiemalt, siis selle mahud ületasid Eestis möödunud aasta taset juba maikuus. See on silmapaistev saavutus ning näitab, et meie tarbija on märksa stabiilsem ja tugevam kui varem. Kui globaalse finantskriisi järgsel 2009. aastal langes jaemüük Eestis rekordiliselt 18% võrra ja euroalas vaid 2,7% võrra, siis tänavu esimese seitsme kuu keskmisena on olukord vastupidine – Eestis kasvas jaemüük 2% võrra ning euroalas see vastupidiselt langes 3,4% võrra,“ lisas Luminori peaökonomist.
Majanduse jõuliste abimeetmete, COVID-19 piirangute leevendamise ja nüüd ka uuesti tärkava välisnõudluse toel kujuneb majanduse taastumine koos ekspordi ja tööstuse mahtude järkjärgulise kosumisega edaspidi laiapõhjalisemaks. Eesti majandus langeb tänavu 4,6%, kuid kasvab järgmisel aastal juba 4,2%. Sõltuvalt kroonviiruse arengust ja lähtuvalt juba paranevast kaubaekspordi nõudlusest on võimalus veelgi jõulisemaks kasvupöördeks. Majanduse taastumise tempo kujuneb Palmi hinnangul tõusu esimeses faasis kiireks, jäädes samas majandusharude lõikes esialgu veel ebaühtlaseks.
Palmi kinnitusel on Euroopa riikide kasvuväljavaade koroonaviiruse piirangute leevendamise ja erakordselt stimuleeriva raha- ja fiskaalpoliitika toel juba kiirelt paranemas. „Edu peamine pant saab olema viiruse leviku jätkuv kontrolli all hoidmine, mis on Eestil ja peamistel kaubanduspartneritel seni hästi õnnestunud. Teisalt on riskina uute koroonaviiruse juhtude arv pööranud sügisele vastu minnes nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt taas kasvutrendile. Viiruse leviku piiramine on majanduse kindlustunde vundamendiks ja investeerimismahtude taastumise eelduseks,“ nentis Palm.
Peaökonomist tõstis esile, et COVID-19 leviku piiramiseks rakendatud distantseerumise nõuded tõukasid tagant majanduste digitaliseerimist ja tehnoloogilist transformatsiooni, mille mõjud ärimudelitele, aga ka tööturule, ulatuvad aastate taha. „Selle värvikamaks näiteks on e-kaubanduse buum, kus müügimahud kasvasid märtsis ja aprillis aastatagusega võrreldes keskmiselt üle 40%. Lisaks on tormiliselt kasvavamas digimajanduse andmesidemahud, mis viivad 5G mobiilside ja teenuste arendamise taustal uue globaalse võidujooksuni,“ märkis Palm.
Esialgsest kasvuhüppest olulisemaks kujunevad majanduspoliitilised valikud ehk kuhu investeeritakse riigi laenatud miljardid eurod koos EL struktuurifondi vahenditega, mis on mõeldud koroonaviirusest taastumise toetamiseks.
„Majanduspoliitika prioriteete näitab aeg, kuid Eestile on esmakordselt avanenud võimalus suunata nutikat arengut läbi suuremahuliste investeeringute tarka majandusse. Meid ootab kiire majanduskasv, kuid see võiks tugineda ka investeeringutel eksporti,“ rõhutas Palm ja lisas, et investeeringute valik määrab paljuski ära, kui kiire pikaajalise jätkusuutliku sissetulekute kasvuga, uutest tehnoloogiatest kasulõikavaks ja roheliseks kujuneb Eesti kasvupööre järgmisel kümnel aastal.
