Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud ülebaltilise uuringu kohaselt soovib 55% koduostu plaaniga Eesti inimestest, et nende igakuine laenumakse ei ületaks 600 euro piiri. Ühtlasi selgub, et inimesed on valmis kodulaenumakseteks eraldama igakuiselt oluliselt rohkem raha kui üürile.
Oma kodu ostmine on jätkuvalt paljudele eestlastele aktuaalne teema – tervelt viiendik inimestest märkis, et kaalub lähima kolme aasta jooksul uue kodu ostu. Kuna tihtipeale ostetakse uus eluase kodulaenuga, siis küsiti uuringus, kui palju ollakse valmis kodu eest igakuiselt tasuma. Mediaanvahemik, mida koduostu plaaniga Eesti inimesed sooviks igakuiselt kodulaenule eraldada on 401–600 eurot – nii märkis 30% vastajatest.
Neljandik uuringule vastanuist märkis, et nad ei suudaks igakuiselt laenumakseks tasuda rohkem kui 400 eurot. Teisalt pea sama suur osakaal – kokku 23% vastanutest – oleks valmis igakuiselt laenumakseks tasuma lausa 600–1000 eurot. Iga kümnes lähiaastatel kodu osta plaaniv inimene on aga valmis igakuiselt tasuma suisa 1000 eurot või rohkemgi.
„Kodulaenu kuumakse määrab mõistagi eelkõige laenu suurus. Kui soovitakse teada, kui palju kodulaenu üldse on võimalik oma palga juures taotleda, siis lisaks kalkulaatoritele aitab ka nn rusikareegel, mille järgi võiks uue kodu maksumus võrduda maksimaalselt inimese viie aasta netosissetulekuga,“ ütles Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
„Näiteks, kui inimese igakuine netopalk on 2000 eurot, siis n-ö viie aasta rusikareegel annaks soovituslikuks laenumahuks 120 000 eurot. Ostes sellise hinnaga uue kodu 15%-se sissemaksega, teeks see praeguse seisuga igakuiseks laenumakseks laias laastus 500 eurot,“ tõi Rebane näite. Uuringust ilmnes hästi, et inimesed valdavalt seda rusikareeglit ka järgivad, sest just 2001–2500 eurot teenivate inimeste eelistatuim kodulaenumakse jäi vahemikku 401–600 eurot.
Luminori tellitud uuringus küsiti ka üürikodus elavatelt inimestelt infot nende kodukulude kohta. Rebase hinnangul näitab uuring selgelt, et Eesti inimesed on oma kodu usku ning seetõttu valmis ka laenumakseks tuntavalt rohkem raha panustama kui üürile. Kui ainult 10% üürnikest maksab elamise eest 600 eurot või enam, siis kodulaenumakseteks on üle 600 euro valmis tasuma ligi kolmandik vastanuist.
„Kuigi sissetulekud ajas kasvavad, tõusevad koos sellega ka hinnad. Eurostati andmetel on Eesti üürihinnad alates 2010. aastast kerkinud üle 200%, mis tähendab, et üürides maksad sama asja eest aja jooksul üha rohkem. Kodulaenu puhul võib euribori kõikumine küll laenumakset ajutiselt mõjutada, kuid pikas perspektiivis püsib see stabiilne, mistõttu üldjuhul laenumakse osakaal sissetulekust ajaga väheneb. Ja mis peamine – oma kodu on alati oma kodu,“ ütles Tanel Rebane.
Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi septembris. Norstat küsitles Eestis 1012, Lätis 1004 ja Leedus 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
