Luminori väljastatud keskmine kodulaen 2022. aastal kasvas 140 000 euroni ning klientide omafinantseering ulatus keskmiselt veerandini laenusummast. Praegu on aga Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul kinnisvarahinnad ja laenutehingute arv langustrendis, kuid tema sõnul pole tegemist kriisiga, vaid kinnisvaraturu korrektsiooniga pärast buumiperioodi.
„Noore inimese jaoks on kinnisvaraturule sisenemine muutunud kümne aastaga umbes poole võrra kallimaks. Kui võrrelda end Läti ja Leeduga, siis on Eestis inimeste laenud ja sellega kaasnevad maksed suurimad ning ka elamiskulud kõrgemad,“ ütles Rebane. „Kuigi ühest küljest on meie palgad samuti mõnevõrra kõrgemad, siis teisest küljest mõjutab just suurim laenukoormus eestlaste hakkamasaamist enim ning seda eelkõige euribori tõusust tingitud surve tõttu. See omakorda mõjutab laenutaotluste arvu, mis on viimastel kuudel tavaperioodiga võrreldes umbes viiendiku võrra langenud.“
Kinnisvaratehingute arv hakkas vähenema juba 2022. aasta teises pooles, sest kinnisvara ostmist hakati edasi lükkama ootuses, et varsti saab odavamalt. „Arvestades, et oleme jõudnud hinnalangusesse, siis ilmselt sel kevadel saabki odavamalt. Näiteks magalapiirkondade vanemates majades on hinnad juba viiendiku võrra langenud,“ lisas Luminori eraisikute panganduse juht.
Uusarenduste puhul on näha, et müügitsüklid venivad pikemaks. Kuna ehitus- ja arendusturg rahuneb, siis pakkumine selles segmendis väheneb ning seetõttu saab Rebase hinnangul uusarendustes hinnalangus olema viis kuni kümme protsenti. Kui tegu on arendusega, mis pole valminud praeguste väga kõrgete ehitushindadega, siis on maksumuse osas mänguruumi rohkemgi.
Loomulikult mõjutavad hinnad ja kulude kasv ka üürikinnisvara. Kuna euribor on märgatavalt tõusnud, siis ei kata osadel juhtudel üürimaksed ära väljaüürimiseks ostetud korteri laenu tagasimakseid. Seda eriti neil, kes on ostnud üürimiseks mõeldud korteri viimase paari aasta jooksul. „Üüritulu tootlus on muutunud rekordiliselt madalaks. Aga jällegi, see pole katastroof, sest pikemas perspektiivis kõik hinnad siiski kasvavad, ka üürihinnad. Küllap need lähevad ühel hetkel taas laenumaksetest mööda,“ ütles Rebane.
Kui koroonaajal sooviti vahetada väiksemat korterit suurema vastu, et oleks ka kodukontori ruum või soetati hoopis maamaja, siis see pole praegu enam päevakorras. Maamajast on Rebase kinnitusel saanud luksus ja eeloleval kevadel ilmselt väga suurt maamaja või suvilate ostmise buumi ei tule. Kuna kulud kasvavad, siis vaadatakse oma ruumivajadus kriitilisema pilguga üle ning elukinnisvara muutub jälle ratsionaalsemaks ja väiksemaks.
