„Kui varasemalt oli kesklinna kodu ostmiseks tarvis 100, siis täna juba enam kui 150 keskmise palga jagu raha,“ näitlikustab Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane viimase poole aasta hinnakasvu kinnisvarasektoris. Hinnakasvust hoolimata pole kinnisvaraturul valitsev temperatuur maha jahtunud. Viimast mõjutab suuresti sobivate kinnisvarapindade puudus, mistõttu joostakse korterite peale endiselt tormi.
Rebase sõnul on koroonakriis muutnud inimesed aga seni oluliseks peetud asukohast vähem sõltuvaks. „Kuna tööd tehakse sageli kodus, siis otsustasid paljud vahetada elukoha suurema või linnast väljas asuva kinnisvara vastu,“ lisab ta. Väiksemate üürikorterite vahetamist suuremate vastu soosisid ka külaliskorterite nõudluse vähenemisel langenud üürihinnad.
Sama trend iseloomustab ka üüriturgu investeerimist. Kui varasemalt eelistati investeerimiseks väikeseid kortereid, siis veidi rohkem hakkasid hinda minema perekorterid. Seda põhjusel, et üks osa inimesi eelistas endiselt korterit üürida, mitte omada.
Ukrainas toimuv on toonud kinnisvaraturule aga potentsiaalsete huviliste poolt ostuotsuse pikema kaalumise. Järjest rohkem ja põhjalikumalt veendutakse ka konkreetses arendajas ja tema taustas. Samuti pööratakse rohkem tähelepanu lepingust taganemise tingimustele ning arenduse valmimistähtaegadele.
„Inimesed soovivad olla kindlad, et ehitushindade tõus ei mõjutaks neile müüdava korteri hinda. Juba mõni aeg tagasi võis kinnisvaraturul märgata üksikuid juhtumeid, kus arendajal oli sõlmitud võlaõiguslepingu täitmise asemel odavam sellest taganeda, mistõttu müüdi valminud korter edasi kallima hinnaga,“ kinnitab Rebane.
Kinnisvaraturul olulist rahunemist Luminori eraisikute panganduse juhi hinnangul lähitulevikus näha ei ole. Eriti praeguses olukorras, kus ühel osal inimestest on endiselt palju vaba raha, mis otsib teed kinnisvaraturule.
